Viru Vangla

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Viru vangla)
Viru Vangla
Viru vangla (2019)
Asutatud 2006
Asukoht Ülesõidu 1, Jõhvi
Direktor Ain Anslan (2023–)
Töötajad 490 teenistuskohta
Veebileht Viru Vangla

Viru Vangla on vangla Jõhvis. Vangla avamistseremoonia toimus 29. juulil 2008.[1]

Viru Vangla moodustati justiitsministri määruse alusel 13. juunil 2006.[2]

Vangla arhitektuurse projekti autor on Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, peaprojekteerija on ETP Grupp. Vangla ehitas AS Merko Ehitus ja see läks maksma 1,2 miljardit krooni.[3]

Viru Vangla on 1000-kohaline kambertüüpi vangla, mille pädevusse kuuluvad[4]

Viru Vangla territooriumil asub ka 150-kohaline Jõhvi arestimaja, mida haldab Ida Politseiprefektuur.

Vangla territoorium on 16 hektarit, see asub linna idapiiril Tallinna–Narva raudtee lähedal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asukoha valik[muuda | muuda lähteteksti]

Viru Vangla rajamist Jõhvi asuti ette valmistama 2001. aastal.[5]

Justiitsministeeriumi, Ida-Viru maavalitsuse ja Jõhvi linnavalitsuse koostöös langes 2002. aastal valik krundile, mille asukoha kiitis justiitsministeerium logistilises mõttes heaks.[6] Justiitsministriks oli tollal Märt Rask, maavanema ametit pidas Rein Aidma ja Jõhvi linnapea oli Aavo Keerme. Kohalik võim pakkus välja ka ühe endise kaevandusala ja Jõhvi linnas paar väiksemat krunti, mis oleksid aga kitsaks jäänud.

Valitsus tegi 2003. aasta märtsis Riigi Kinnisvara AS-ile ülesandeks rajada Viru Vangla.[7]

Projekteerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Vangla maa-ala detailplaneeringu koostas AS K&H[8] 2003. aastal.[9]

4. novembril 2004 kell 14 allkirjastasid justiitsminister Ken-Marti Vaher, siseminister Margus Leivo ja Riigi Kinnisvara AS esindaja justiitsministeeriumi suures saalis koostöölepingu Viru Vangla projekteerimishanke väljakuulutamiseks.[10]

Vangla projekteerisid Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus (arhitektuurse osa projekt) ja ETP Grupp.[11]

Uue vangla arhitektuursel projekteerimisel on Kalle Rõõmsa sõnul arvestatud mitme Tartu Vanglas ilmnenud puudusega, kuna ka Tartu vangla projekteeris Kalle Rõõmsa büroo. Vangla kavandamisel oli Rõõmsa sõnul oluline eeluurimisaluste omavahelise suhtlemise takistamine. Infovahetuseks kõlbavad tema sõnul isegi kõrvuti asetsevate kambrite WC-potid.[12] Lahendusena on Viru Vanglas erinevalt Tartu vanglast WC-potid projekteeritud eri püstakutesse.

Riigihange[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi Kinnisvara AS kuulutas 14. juunil 2005 välja riigihanke,[13] et leida ehituse peatöövõtja Viru Vangla rajamiseks.

18. juunil 2005 toimus Riigi Kinnisvara AS nõukogu istung, kus otsustati juba välja kuulutatud hanke tingimusi muuta: lisati nõue, et pakkuja viimase kolme aasta käive peab olema enam kui 1,8 miljardit krooni,[14] seejuures mitte ühelgi aastal vähem kui 400 miljonit.[15] Selle nõude järgi oleks saanud konkursist osa võtta ainult neli Eesti ehitusettevõtet: Merko Ehitus, Skansa EMV, Eesti Ehitus ja YIT Ehitus. Sama aasta juunis vaidlustas ehitusfirma Koger & Partnerid käibepiirangu riigihanke tingimustes, kuid Riigihangete Amet lükkas selle tagasi.

Pakkumisdokumendid võtsid välja kõik neli võimalikku töövõtjat: AS Merko Ehitus, AS Eesti Ehitus, AS YIT Ehitus ja Skanska EMV AS[16] (Skansa EMV AS ehitas Tartu Vangla), aga pakkumise tegid ainult kaks ettevõtet: Eesti Ehitus küsis 725,4 miljonit krooni, Merko Ehitus 786,9 miljonit krooni. Kuna need pakkumised ületasid tunduvalt vangla eeldatavat maksumust, siis riigihange tunnistati läbikukkunuks.

Kordusriigihange kuulutati välja 23. veebruaril 2006. Seekord osalejatele käibe suuruse piiranguid ei seatud, tõsteti ka hanke eeldatavat maksumust. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli aprilli keskel.

Pakkumisdokumendid võtsid välja seitse ettevõtet, kellest pakkumise esitasid neli: Skanska EMV AS, Eesti Ehitus AS, AS Merko Ehitus ning Estconde-E OÜ ja Celander Ehitus OÜ, kes tegid ühispakkumise.

Riigihanke tulemus kuulutati välja 9. juunil 2006. Otsustati, et parima pakkumise tegi AS Merko Ehitus: 786 995 743 krooni.[17] Koos käibemaksu ja vangla turvalahendustega eeldati kompleksi maksumuseks üle miljardi krooni.

Ehitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vangla ehitus augustis 2007

Viru Vangla ehitamine algas 29. augustil 2005. Siis alustas AS YIT Ehitus eeltöid: rajati ajutised teed, kuivenduskraavid ja juurdepääsuteed.[18] Eeltööde maksumuseks kujunes 12,8 miljonit krooni.

Nurgakivi pandi vanglale paika 18. septembril 2006.[19]

Tõsiseks probleemiks vangla ehitusel kujunes liigvesi.[20] Kuigi geoloogilised eeluuringud ennustasid ebasoodsaid tingimusi ehitamiseks survelise põhjavee tõttu, oli vangla asukohta logistilises mõttes väga hea.

Probleemid tekkisid, kui ehitajad pinnase all veetõkkena toiminud savikihi ära vedasid.[21] Probleemist saadi jagu täiendava kuivendussüsteemi rajamisega.[22]

Sarikapidu peeti 6. juunil 2007.[23]

Selleks, et kontrollida vangla tugevust ja põgenemiskindlust, korraldati simuleeritud mäss. Vanglate eriüksuste mehed püüdsid murda kambrite uksi ja lõhkuda vangla piirdeid. Kõik, mis purunes, asendati uuega.

1. aprillil 2008 anti hoonekompleks üle justiitsministeeriumile ja esimesed vangid võisid sinna sisse kolida..[24] Lõplikuks välmimistähtajaks plaaniti 30. juuli 2008. Selleks ajaks tuli lõpetada juurdepääsuteede, kuivendussüsteemi ja haljastusega seotud vaegtööd.

Kokku osales vangla ehitamisel üle 2700 inimese.[25] Lepinguid sõlmiti rohkem kui 220 alltöövõtjaga. Ehituse lõpus osales objekti koristamisel 120 koristajat.

Hooned ja territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Viru vangla sisevaade
Ühendustunnel

Viru Vangla on ehitanud Riigi Kinnisvara AS. Justiitsministeerium sõlmis 2007. aastal Riigi Kinnisvara AS-ga üürilepingu vangla kasutamiseks.[26] Rendilepingu kohaselt maksab justiitsministeerium vangla kasutamise eest Riigi Kinnisvara AS-le 103,5 miljonit krooni aastas kuni aastani 2038.

Analoogiline leping on Riigi Kinnisvara AS-il sõlmitud siseministeeriumiga arestimaja kasutamise eest renditasuga 10 miljonit krooni aastas.[27]

Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned:[28]

  • avavangla hoone – 75 kohta.[29]
  • tehnohoone ja koerteaedik
  • arestimaja hoone
  • kinnipeetavate eluhooned (kolm hoonet tähistusega S7, S8 ja S9)
  • vahistatute ja kinnipeetavate eluhoone (tähistusega E)
  • kabel ja spordihoone
  • peahoone
  • administratiivhoone
  • tootmishoone

Kui arestimaja ja avavangla on muust vanglast isoleeritud (avavangla asub väljaspool vangla üldisi piirdeid), siis eeluurimise osakond ja süüdimõistetute osakond on omavahel ühendatud tunneli abil. Tunnel võimaldab saatjate arvu vähendada ja on ühtlasi mugav võimalus liikuda erinevate hoonete vahel.

Muust maailmast on vangla eraldatud kahe metallist ja ühe betoonist piirdega, mida täiendavalt turvab elektrooniline valve.

Struktuur ja juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Vanglal võib eristada järgmisi struktuuriüksusi:[28][30]

  1. vastuvõtuosakond, kartser, lukustatud kambrid – peahoones esimesel ja teisel korrusel.
  2. eeluurimise osakond. Sinna paigutatakse vangid, kelle kohtumenetlus on veel pooleli. Selleks, et takistada eeluuritavatel teavet vahetada läbi akende ja jalutuskäikude ajal karjudes, mängib väljas kõva muusika. Kuna autoriõiguse seadus ei luba vanglas avalikult esitada nüüdisaegseid teoseid, sest nende eest tuleb maksta, siis kõlab Klassikaraadio, mis esitab autoriõiguste kaitse alla mittekuuluvaid teoseid.[31]
    1. täiskasvanud vahistatud (eeluuritavad ja kohtualused) – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones märgistusega "E" teisel ja kolmandal korrusel.
    2. alaealised vahistatud – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E esimesel korrusel 2. sektoris.
  3. süüdimõistetute osakond. Seal viibivad inimesed, kellele on juba lõplik kohtuotsus välja kuulutatud. Süüdimõistetud paiknevad üksteisest isoleeritud boksides. Ühte boksi mahub 50 vangi. Süüdimõistetute jaoks on kaheinimesekambrid. Kamber on 8 ruutmeetri suurune, lisaks asub iga kambri juures eraldi 1,5-ruutmeetrine WC. Kambritel on eritugevdustega metalluksed.[32] Tuppa mahuvad nari, laud, kaks taburetti, kaks öökappi, riidenagid, laelamp ja kaks teadetetahvlit. Lisaks võib vangil olla direktori loal personaalarvuti (ilma internetita), kaasaskantav raadio, väike teler, video- ja helikassettmagnetofon ning muusikariist. 50 vangi ühine duširuum asub valvuritoa lähedal. Seda esiteks seepärast, et pesevad vangid oleksid kergemini jälgitavad, teiseks kipuvad vangid tihti vett jooksma jätma, kui neil keegi silma peal ei hoia.
    1. täiskasvanud süüdimõistetute osakond – kinnipeetavate eluhoones S8
    2. töötavate kinnipeetavate osakond – kinnipeetavate eluhoones S7
    3. noorte süüdimõistetute osakond – eluhoones S9
    4. tugevdatud järelevalvega osakond, mida nii vangla töötajate kui vangide kõnepruugis kutsutakse "Supermaxiks",[33][34] – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E neljandal korrusel. Supermaxis kannavad karistust need kinnipeetavad, keda peetakse ka vangistatuna ohtlikuks.[35]
  4. arestimaja osakond
  5. avavangla osakond.

Direktorid:

  • Edvard Remsel (2006–2009)[36]
  • Priit Post (2009–2010, direktori kohusetäitja, justiitsministeeriumi vanglateenistuses karistuse täideviimise talituse juhataja)[37]
  • Anu Möldri (2015–2018)[38]
  • Marek Aas (2018–2023)[39]
  • Ain Anslan (2023–)[40]

Vangi sotsialiseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Süüdimõistetute kamber

Vangide sotsialiseerumise soodustamiseks on Viru Vanglas mitu võimalust.

Õppimine[muuda | muuda lähteteksti]

Õppetööd korraldavad vanglas kohalikud õppeasutused. Üldharidust annab Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium[41] ja kutseharidust Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.[42] Üldharidust asub 2008. aastal omandama 120 kinnipeetavat. Õppetöö toimub 5.–12. klassini. Kutseõpet alustab 95 kinnipeetavat, kes saavad omandada abikoka, keevitaja ja tisleri kutse.

Riigikeele kursused toimuvad 2008. õppeaastal kolmele õppegrupile. Kokku hakkab eesti keelt õppima 45 kinnipeetavat. Riigikeele kursuste maht on 86 tundi, sellele lisandub iseseisev töö. Kursuse läbinud sooritavad eksami ja edasijõudnud saavad sooritada ka riikliku tasemeeksami.

2010. aastal organiseeriti Viru Vangla süüdimõistetutele B-kategooria autojuhi kursused. Eesti riik panustas sellesse õppesse 100 000 krooni, mis moodustas kursuse tegelikust maksumusest 15%. Ülejäänud raha tuli Eesti vanglasüsteemi tugevdamisele orienteeritud Norra välisabi fondist, mille kogusuurus on 11 miljonit eesti krooni. Kursustest saab osa võtta 20 kinnipeetavat, kelle madal riskitase võimaldab neil väljaspool vangla territooriumi käia õppesõitu tegemas. Turvalisuse huvides on õppesõitu kaasatud siiski ka vanglaametnikud. Õppesõidu instruktori sõnul teeb õpetamise raskeks asjaolu, et aastaid vangimajas olnud kinnipeetavad ootavad instruktorilt käske ja kindlaid rusikareegleid ning oma peaga ei mõtle, aga oma peaga mõtlemine on liikluses väga oluline.[43]

Töötamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vangid saavad teha palgalist tööd ASi Eesti Vanglatööstus vahendusel. Viru Vanglas olevas kahes suures töökojas käib mitme ettevõtte tootmine[44].[45] Üks ettevõtteist, Palu Steel OÜ, võimaldab vangidel valmistada metallkonstruktsioone.[46]

Noored kinnipeetavad[muuda | muuda lähteteksti]

Vanglasse on loodud eriüksus 250 noorele kinnipeetavale vanuses 14–21 aastat.[47] Et noori paremini tavaellu tagasi suunata, kuuluvad osakonna koosseisu just noortele spetsialiseerunud ametnikud: psühholoogid, sotsiaaltöötajad, huvijuht, julgeolekuametnikud ja kaplan. Noorteosakonda, kus töötab 45 ametnikku, juhib vangla asedirektor noorte vangistuse alal.[48]

Vangla igapäevaeluga seotud sündmused[muuda | muuda lähteteksti]

Uks Viru Vanglas

1. juulil 2008 kaebas Viru Vangla kinnipeetav Viru Vangla kohtusse, sest juunis 2008 paigutati tema kambrisse 17 päevaks eesti keelt mittevaldav isik. Peale selle ei pääsenud kaebaja enda sõnul psühholoogi vastuvõtule. Kinnipeetav kaebas, et selle kõige tagajärjel on talle tekitatud psüühiline trauma, ja nõudis vanglalt kompensatsiooni 2000 eurot.[49]

Augusti lõpus 2008 kaebas Viru Vanglas kinnipeetav vangla kohtusse, et 25. juulil 2008 olevat talle vanglas toiduks pakutud toorest muna. Kaebaja kinnitas, et sellise muna pakkumisega on talle tekitatud 5000 krooni kahju, mida ta oma kaebuses ka vanglalt nõudis. Kui kohus küsis selle kohta Viru Vangla seisukohta, teatas kinnipidamisasutus, et vaidlusalune muna ei olnud toores, vaid pehme.

9. oktoobril 2008 võtsid 2 Viru Vangla alaealist kinnipeetavat õppetöö ajal pantvangi vangla sotsiaalpedagoogi. Pantvangivõtjad helistasid töötaja kabinetist vangla korrapidajale, teatasid ametniku pantvangistamisest ja nõudsid vanglast põgenemiseks autot ja mobiiltelefoni. Avalikkusele sai juhtunu teatavaks telefonikõne kaudu Kanal 2 saate "Reporter" toimetusse Viru Vanglast. Paari tunni jooksul vangla ja politsei lahendasid olukorra edukalt: pantvangil ei olnud vigastusi ja mõlemad pantvangivõtjad saadi kätte elusalt.[50][51][52][53]

Juulis 2009 avasid Viru Vangla kinnipeetavad veebipäeviku.[54] Justiitsministeerium ei pea nimetatud veebipäevikut tõsiseltvõetavaks ega kavatse uurida sealse teabe päritolu. Ministeeriumi sõnutsi ei ole vangidel lubatud internetti kasutada, küll on aga vangidel vaba kirjavahetus välismaailmaga ja seega ei ole vangidel takistusi teabe edastamiseks tuttavatele, kes seda internetti riputada saavad.[55][56]

2009. aastal sai Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumaja Viru Vangla kinnipeetavalt kaebuse, millest too soovis Viru Vanglalt 100 000 krooni suurust kompensatsiooni sügelistesse nakatumise tõttu.[57]

Viru Vangla omanikfirma Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on kohtusse kaevanud mitmeid kinnipeetavaid, et nõuda neilt vangla vara lõhkumisega tekitatud kahjutasu.[58] 2009. aastal tekitati kambriakende lõhkumisega vanglale kahju umbes 250 000 krooni ulatuses. Suvel puhkenud aknapurustamise laine ajal lõhuti ligikaudu 50 akent. Peamised aknapurustajad olid alaealised ja noored kinnipeetavad. 2010. aasta alguseks on kohtuotsuseni jõudnud viis juhtumit ja kahjunõuete suuruseks on 46 600 krooni. Aknapurustamise põhjuseks olevat väidetavalt olnud värske õhu puudus. Kuid justiitsministeerium on need väited kummutanud, kuna mõõtmised on näidanud ventilatsiooni normaalset töötamist.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Erik Prozes (29.07.2008). "FOTOD: Sangpomm Viru Vanglale". Äripäev.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 31.07.2008. Vaadatud 30.07.2008.
  2. ↑ "Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus". Elektrooniline Riigi Teataja. 01.06.2008. Vaadatud 14.06.2008.
  3. ↑ "Viru vangla avas uksed". Eesti Kirik. 10.04.2008. Vaadatud 5.08.2009.
  4. ↑ "Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007" (PDF). Tallinn: Justiitsministeerium. 2008. Lk. 21. Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2013. Vaadatud 16.11.2008.
  5. ↑ "Viru Vangla". Viru Vangla koduleht: Eesti Justiitsministeerium. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2007. Vaadatud 30.05.2008.
  6. ↑ Kai Kalamees (23. jaanuar 2007). "Viru vangla kerkib Jõhvis liigvee ja uppumisohu kiuste". Eesti Päevaleht. Vaadatud 3.06.2008.
  7. ↑ "Valitsuse briifinguruum. 24. Hüvitusfondi vara üleandmine. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine". 04.03.2003. Vaadatud 14.06.2008.[alaline kõdulink]
  8. ↑ "Valimik Viimaste Aastate Olulisemaid Töid". AS K&H koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2007. Vaadatud 30.05.2008.
  9. ↑ Heiki Kalberg. "Curriculum Vitae". Originaali (doc) arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2007. Vaadatud 16.06.2008.
  10. ↑ Kristi Künnapas (04.11.2004). "Justiitsminister, siseminister ja RKAS allkirjastavad koostööleppe Viru vangla projekteerimiseks". Justiitsministeeriumi koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.08.2007. Vaadatud 30.05.2008.
  11. ↑ Riigi Kinnisvara aastaraamat 2008
  12. ↑ "Viru vanglas liiguvad vangid läbi punase toru". Eesti Päevaleht. 28. juuli 2004. Vaadatud 3.06.2008.
  13. ↑ "Riik kuulutas Viru vangla hanke välja". Eesti Päevaleht. 15. juuni 2005. Vaadatud 30.05.2008.
  14. ↑ Gea Velthut-Sokka ja Piret Reiljan (15.02.2006). "Viru vangla ehitushange kangutab Riigi Kinnisvara juhte". ÄP Online. Vaadatud 30.05.2008.[alaline kõdulink]
  15. ↑ Gea Velthut-Sokka (19.10.2005). "RKASi juht süüdistab Kalev Kallot suurte firmade eelistamises". Äripäev. Vaadatud 30.05.2008.[alaline kõdulink]
  16. ↑ Signe Kalberg (29. detsember 2005). "Viru vanglale ei leita ehitajat". Eesti Päevaleht. Vaadatud 30.05.2008.
  17. ↑ Peeter Kuimet (9.06.2006). "Viru vangla läheb maksma üle miljardi". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.06.2006. Vaadatud 30.05.2008.
  18. ↑ "YIT Ehitus teostab Viru Vangla ehituse eeltööd". YIT Ehitusw koduleht. 25. august 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 19.06.2008.
  19. ↑ Peeter Kuimet (18.09.2006). "Viru vanglale pandi nurgakivi". Postimees.ee. Vaadatud 20.06.2008.[alaline kõdulink]
  20. ↑ Rein Sikk (22. jaanuar 2007). "Viru vanglakompleksi ehitamine meenutab Veneetsia rajamist sohu". Eesti Päevaleht. Vaadatud 20.06.2008.
  21. ↑ Erik Kalda (20.12.2006). "Viru vangla upub". Põhjarannik. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.04.2008. Vaadatud 22.06.2008.
  22. ↑ Kadri Masing (16. märts 2007). "Viru vangla piirkonna kuivendussüsteem maksab 37 miljonit". Eesti Päevaleht. Vaadatud 22.06.2008.
  23. ↑ Hanneli Rudi (07.06.2007). "Viru vangla pidas sarikapidu". Postimees.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2008. Vaadatud 20.06.2008.
  24. ↑ Haldi Ellam (01.04.2008). "Viru vangla sai lõpuks valmis". Eesti Päevaleht. Vaadatud 20.06.2008.
  25. ↑ "Viru vangla ehitusel osales üle 2700 inimese". AS Merko koduleht. 01.04.2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.08.2011. Vaadatud 26.06.2008.
  26. ↑ "RKAS annab Viru vangla 103 miljoni eest aastas rendile". Kinnisvaraturg. 16. veebruar 2007. Vaadatud 16.06.2008.
  27. ↑ "14. Loa andmine lepingute sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel (Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga Viru vangla ja arestimaja üürilepingud)". Valitsuse briifinguruum. 25.01.2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.10.2007. Vaadatud 17.06.2008.
  28. ↑ 28,0 28,1 Viru Vangla (2008). "Viru Vangla kodukord" (pdf). Jõhvi. Lk. 3. Vaadatud 16.11.2008.[alaline kõdulink]
  29. ↑ Priit Post: jah, vangide koguarv Tartus suureneb[alaline kõdulink]
  30. ↑ Marii Karell (10. juuli 2004). "Viru vangla tuleb Tartu omast kindlam". Eesti Päevaleht. Vaadatud 31.05.2008.
  31. ↑ Rein Sikk (13. märts 2008). "Viru vangla ootab õhetava pruudina pulmapäeva". Eesti Päevaleht. Vaadatud 20.06.2008.
  32. ↑ Risto Berendson (31.08.2007). "Viru vanglasse soomlaste turvauks ei sobi". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.12.2008. Vaadatud 5.08.2009.
  33. ↑ Janar Filippov (16.11.2008). "Tegelik elu Eesti kõige karmimas vanglas". Eesti Ekspress. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.07.2008. Vaadatud 16.11.2008.
  34. ↑ Holger Roonemaa (4. juuli 2009). "Viru vanglasse tehti salaosakond". Eesti Päevaleht. Vaadatud 5.08.2009.
  35. ↑ "Viru vangla vangid avasid blogi". Põhjarannik. 31.07.2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.03.2016. Vaadatud 5.08.2009.
  36. ↑ Viru vangla direktor lahkub töölt, Gelfi.ee, 16.11.2009
  37. ↑ Viru vanglat juhib suveni kohusetäitja
  38. ↑ Viru vangla direktor lahkub ametist, et pühenduda õpitud erialale, Maaleht, 10.05.2018
  39. ↑ Viru vangla uueks direktoriks saab Marek Aas, www.just.ee, 19.09.2018
  40. ↑ Viru vangla uus direktor on Ain Anslan, Postimees, 7. september 2023
  41. ↑ Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus elektroonilises Riigi Teatajas.
  42. ↑ "Viru Vanglas oli täna esimene koolipäev". Internetiportaal Delfi. 1. september 2008. Vaadatud 2.09.2008.
  43. ↑ Viru vangla asukad saavad riigi toel juhiloa. Põhjarannik, 6. jaanuar 2010, lk. 1
  44. ↑ Maarius Suviste (27.03.2008). "Me ei ütle kunagi: tere tulemast vanglasse!". Õhtuleht. Vaadatud 11.10.2008.
  45. ↑ Tiit Reinart (19.06.2008). "Tööjõud trellide tagant". Äripäev. Vaadatud 11.10.2008.[alaline kõdulink]
  46. ↑ "Vangid saavad metallitööd". Postimees.ee. 14.05.2008. Vaadatud 11.10.2008.[alaline kõdulink]
  47. ↑ "Viru vanglakompleksis on nii kool kui kabel". Virumaa Teataja. 31.07.2008. Vaadatud 11.10.2008.[alaline kõdulink]
  48. ↑ "Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007" (PDF). Tallinn: Justiitsministeerium. 2008. Lk. 29. Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2013. Vaadatud 11.10.2008.
  49. ↑ Erik Kalda (07.10.2008). "Vang läks toore muna pärast kohtusse". Põhjarannik. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.03.2016. Vaadatud 09.10.2008.
  50. ↑ "Viru vanglas toimus pantvangidraama". Internetiportaal Delfi. 9. oktoober 2008. Vaadatud 09.10.2008.
  51. ↑ Erik Kalda (10. oktoober 2008). "Pantvangistajatest lapsed nõudsid autot ja raha". Põhjarannik. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.02.2017. Vaadatud 10.10.2008.
  52. ↑ "Alaealised kurjategijad sidusid vanglas pantvangi tooli külge". Reporter online. 09.10.2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.10.2008. Vaadatud 10.10.2008.
  53. ↑ Eve Heinla (11.10.2008). "Pantvangidraama". Õhtuleht. Vaadatud 11.10.2008.
  54. ↑ "Viru vangla vangid avasid blogi". Internetiportaal Delfi. 30. juuli 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.08.2009. Vaadatud 5.08.2009.
  55. ↑ "Ministeerium: vangide blogi pole tõsiseltvõetav". Eesti Raadio Uudised. 30.07.2009. Vaadatud 5.08.2009.
  56. ↑ Hanneli Rudi (30.07.2009). "Eriti valvatud vangid avasid oma veebipäeviku". Postimees. Vaadatud 5.08.2009.
  57. ↑ Kinnipeetav nõuab vanglalt sügeliste pärast hüvitist. Põhjarannik, 5. jaanuar 2010, lk 4
  58. ↑ Erik Kalda. Riigifirma kaebab aknalõhkujaist vangid kohtusse. Põhjarannik, 19.02.2010, lk 1

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viru_Vangla&oldid=6477260"