Virelindlased
| Virelindlased | |
|---|---|
 kuldkurk-virelind (Vireo flavifrons) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Virelindlased Vireonidae |
Virelindlased (Vireonidae), varem lehtõgijalased, on Ameerikas levinud värvuliste sugukond.
Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]
Virelindlasi arvatakse olevat suguluses vareslastega ja õgijalastega. Liike on 50 ringis.
Perekonnad
- Vireo
- Hylophilus
- Vireolanius
- Cyclarhis
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Virelindlased on levinud Kanadast Argentina põhjaosani [1]. Enamik liike asustab Kesk-Ameerikat ja Lõuna-Ameerika põhjaosa. Mõned paiksed liigid elavad ka Lääne-India saarestikus ja üks liik Brasiilias Fernando de Noronha saarestikus. Parasvöötme virelindlased on rändlinnud, nad talvitavad Mehhikos ja Kesk-Ameerikas.
Hallkiird-virelind (Vireo olivaceus), kuldkurk-virelind (Vireo flavifrons) ja kanada virelind (Vireo philadelphicus) on vähestel kordadel sattunud ka Euroopasse.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Virelindlased on umbes 10–17 cm pikkused laululinnud. Välimuselt meenutavad ühed liigid lehelinde ja põõsalinde, teised liigid väikeseid õgijaid. Virelindlaste sulestik on üldiselt tagasihoidlik tuhm ja rohekas, vähesed liigid (perekondadest Vireolanius, Cyclarhis) on värvikama sulestikuga. Sugupooled on sarnased. Kõigil virelindudel on konksja tipuga nokk. Virelindlaste laul on tavaliselt üsna lihtne ja mõnel liigil monotoonne.
Elupaik, pesitsemine ja toit[muuda | muuda lähteteksti]
Virelindlased asustavad põõsastikke, metsi ja mangroove. Rippuva kausikujulise pesa ehitavad nad puude ja põõsaste oksaharule. Põhjapoolsete liikide kurnas on 3-4, troopikaliikidel 2-3 muna. Söövad putukaid ja vahel ka marju.
Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Kuus liiki (Vireo atricapilla, Vireo bellii, Vireo caribaeus, Vireo gracilirostris, Vireo masteri, Vireo osburni) on ohustatud [2].
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Loomade elu, 6. kd., lk. 406