Vinträim

Allikas: Vikipeedia
Vinträim.

Vinträim ehk atlandi vintaloosa (Alosa fallax fallax) on heeringlaste sugukonda aloosa perekonda kuuluv vintaloosa alamliik. [1]

Vinträim elab Põhjameres, Norra meres kuni Trondheimi ja Islandini ning Läänemere lõunarannikul kuni Stokholmini. [1]

Eesti vetes kohtab vinträime harva. Veel läinud sajandi alguses oli vinträimel töönduskala tähtsus Eestiski, peamiselt küll lõunapoolses rannikuvees, Läti lähedal. Aga isegi 1930. aastatest on kirjeldusi, mille järgi vinträime on müüdud suitsutatu ja värskena. [2]

Vinträim kasvab 50–60 cm pikkuseks ja keskmiselt 620 g raskuseks. Pea on madal ja kitsas. Keha külgedel on peaaegu alati rida tumedaid tähne. Lõpusepiisid on esimesel lõpusekaanel 30–80, need on lühikesed ja tugevad. Selgroolülisid on 55–59. [1]

Vinträim saab suguküpseks 2–3-aastaselt, kui ta on 27–30 cm pikk ja kaalub 150 g. Jõgedesse tõuseb ta teistest aloosadest hiljem: aprilli keskpaigast juuni alguseni. See võib tuleneda sellest, et ta on kõige põhjapoolsema levikuga alamliik ja elab paigus, kus jõed on kaua jääs. Ta koeb alamjooksul. [1]

Vinträimed toituvad planktonis leiduvatest vähilaadsetest. Kudemiseks kogunevad nad suuremate jõgede suudmealale ja rändavad sealt kudema jõgede alamjooksudesse. Vinträim koeb 80–200 tuhat marjatera, millest 3—8 päeva jooksul kooruvad maimud.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi Pärnu osakonna laboris mõõdeti ja kaaluti 8. juunil 2010 üle 52,3 sentimeetri pikkune ja 1,34 kilogrammi raskune vinträim, kes oli suurim seni ametlikult registreeritud oma liigi esindaja, mis Eesti vetes püütud. [2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Loomade elu", 4. kd., lk. 109
  2. 2,0 2,1 Tõnu Kann. Pärnus püüti Eesti suurim räim, Pärnu Postimees, 9. juuni 2010