Vintaloosa

Allikas: Vikipeedia
Vinträim
Vinträim
Süstemaatiline kuuluvus
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Kiiruimsed Actinopterygii
Selts: Heeringalised Clupeiformes
Sugukond: Heeringlased Clupeidae
Perekond: Aloosa Alosa
Liik: Vinträim
Alosa fallax

Vintaloosa [1][2][3] (Alosa fallax) ehk vinträim[4] on heeringlaste sugukonda aloosa perekonda kuuluv kala.

Vintaloosa elab Euroopa vetes: Atlandi ookeani idakalda põhjapoolkeral Maroko rannikust Norra rannikuni Trondheimi juures ja Islandini, Põhjameres, Läänemere lõunarannikul kuni Stokholmini, Vahemeres ning Mustas meres. [3]

Eesti vetes kohtab vintaloosat harva. Veel läinud sajandi alguses oli vintaloosal tööndusliku kala tähtsust Eestiski, peamiselt küll lõunapoolses rannikuvees, Läti lähedal. Aga isegi 1930. aastatest on kirjeldusi, mille järgi vintalaloosat on müüdud suitsutatu ja värskena. [5]

Vintaloosa kasvab 50–60 cm pikkuseks ja keskmiselt 620 g raskuseks. Pea on madal ja kitsas. Keha külgedel on peaaegu alati rida tumedaid tähne. Lõpusepiisid on esimesel lõpusekaanel 30–80, need on lühikesed ja tugevad. Selgroolülisid on 55–59. [3]

Alamliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vintaloosa jaguneb 6–8 alamliigiks, kellest osa on siirdekalad ja osa elab magevees. [3]

Tähtsaimad siirdevormid on atlandi vintaloosa (Alosa fallax fallax) ehk vinträim ja vahemere vintaloosa (Alosa fallax nilotica). Vinträim saab suguküpseks 2–3-aastaselt, kui ta on 27–30 cm pikk ja kaalub 150 g. Jõgedesse tõuseb ta teistest aloosadest hiljem: aprilli keskpaigast juuni alguseni. See võib tuleneda sellest, et ta on kõige põhjapoolsema levikuga alamliik ja elab paigus, kus jõed on kaua jääs. Ta koeb alamjooksul. [3]

Vahemere vintaloosa elab Vahemeres, Aadria meres ja Marmara meres ning üksikisenditena Mustaski meres. Tiberisse tõuseb ta märtsi algul. Ta koeb öösel madalates kivise põhjaga kohtades Tiberi suudmest 210 km ülesvoolu 22–25 °C juures. Ärakudenud kalad laskuvad juuni lõpul merre. Ta toitub vähikestest, põhiliselt kirpvähist, aga vahel väikestest kaladest (anšoovisest ja väikestest sardiinidest). [3]

Tähtsaimad mageveelised ehk järverassid on Iirimaal Killarney järvedes levinud alamliik iiri vintaloosa (Alosa fallax killarnensis) ja Itaalia osas järvedes levinud alamliik itaalia vintaloosa (Alosa fallax lacustris). [3]

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vintaloosad toituvad planktonis leiduvatest vähilaadsetest. Kudemiseks rändavad enamasti jõgedesse. Kudemisperioodiks kogunevad nad suuremate jõgede suudmealale ja rändavad sealt kudema jõgede alamjooksudele. Vintaloosa koeb 80–200 tuhat marjatera, millest 3—8 päeva jooksul kooruvad maimud.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Definitsioon legaltextis
  2. Vintaloosa eur-lexis
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 "Loomade elu", 4. kd., lk. 109
  4. Nordstream lk. 503
  5. Tõnu Kann. Pärnus püüti Eesti suurim räim, Pärnu Postimees, 9. juuni 2010