Vim

Allikas: Vikipeedia
Vim
Vimlogo.png
Vim.png
Autor Bram Moolenaar
Esmaväljalase 1991
Viimane väljalase 7.3.353 / 26. oktoober 2011
Eelvaate väljalase Patch 7.3.462 / 1. märts 2012
Kirjutatud keeles C ja vimscript
Platvorm Mitmeplatvormiline, s.h. Unix, Linux, Microsoft Windows, iOS ja Android
Keeled inglise, hiina, prantsuse, itaalia, poola, vene
Suunitlus Teksti redigeerimine
Litsents Vaba tarkvara, annetusvara
Veebisait http://www.vim.org/

Vim on tekstiredaktor, mille andis esmakordselt välja Braam Moolenaar 1991. aastal Amiga arvutitele. „Vim” on esitähtlühend nimest „Vi IMproved”[1], sest Vim loodi laiendatud versioonina vi toimetusprogrammist, koos mitmete lisavõimalustega, mõeldud olema abiks programmide lähtekoodi toimetamisel.

Kuigi Vim on mitmeplatvormiline, on see populaarseim UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides.[2]

Vim on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara, kuna see on välja antud GNU Üldise Avaliku Litsentsiga ühilduva tarkvaralitsentsi all. Programmi litsents sisaldab mõningaid annetusvara tingimusi[3].

Liides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Samuti nagu vi liides, ei põhine ka Vimi liides menüüdel või ikoonidel, vaid tekstipõhisesse kasutajaliidesesse sisestatud käskudel; selle graafiline liides, gVim, lisab menüüd ja tööriistaribad kõige sagedamini kasutatud käskudele, kuid täielik funktsionaalsus on siiski kättesaadav läbi käsurea.

Tihti edeneb Vimi õppimine alguses aeglaselt, kuid kui põhimõtted on selged, siis kulgeb õpe kiiresti[4]. Et õppimist hõlbustada, sisaldab Vim algajatele mõeldud õpetust. Algelisi ja keerukamaid toiminguid seletab Vim Users' Manual, mida saab lugeda kas läbi Vimi enda või internetist[5].

Käskude ja võimaluste päringuteks sisaldab Vim abivahendit, millele saab ligi :help käsuga.

Toimetamine režiimides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olles vi järeltulija, on Vim režiimne – disainivalik mis kipub uutes kasutajates segadust põhjustama. Selles mõttes on kõik tekstitoimetusprogrammid režiimsed, et need eristavad sisestus- ja käsusisendeid, kuid enamikes saavutatakse see sootuks teistviisi: käsud menüüdes (hiire või klaviatuuriga juhitavad), metaklahvid (samaaegne mitme klahvi kasutamine, tavaliselt koos control (CTRL) või alt (ALT) klahviga), ning hiiresisend. Vim, sammudes vi radades, on ainulaadne, kuna tervet klaviatuuri lülitatakse nende režiimide vahel. Tänu sellele on võimalik kõik toimetusfunktsioonid sooritada ilma hiirt või menüüsid kasutamata, ning vähima arvu metaklahvidega. Pimekirjutajatele ja hiire suhtes vastumeelsetele võib see jõudluses ja tõhususes olla suureks eeliseks.

Kohandamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osa Vimi võimsusest tuleneb laialdastest kohandamisvõimalustest. Põhiliidest saab juhtida paljude saadaolevate valikute abil, ning kasutaja saab määratleda isikupäraseid klahvijärjendeid – sageli nimetatakse neid makrodeks – ehk lühendeid, mis automatiseerivad klahvivajutuste järjendeid, või isegi kutsuvad esile sisseehitatud või kasutaja poolt määratletud <to /> funktsioone.

Vimscript[muuda | redigeeri lähteteksti]

On palju laiendprogramme, mis laiendavad või lisavad Vimi funktsioone. Neid keerukaid skripte kirjutatakse tavaliselt Vimi sisseehitatud skriptimiskeele, vimscript, abil[6]. Vim toetab skriptimist ka MzScheme'i, Perli, Pythoni, Ruby, Tcli ja teiste keelte abil.

Komplektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

On projekte mis komplekteerivad keerukaid skripte ja kohandusi, mis on mõeldud tegemaks vim-ist spetsialiseerinud töövahendi, või muutmaks oluliselt selle käitumisviisi. Näitena võib tuua Creami, mis muudab Vimi käitumise klõpsa-ja-kirjuta laadi toimetusprogrammi sarnaseks või VimOutliner, mis annab unixilaadsete arvutite kasutajatele mugava liigitusprogrammi.

Võimalused ja vi täiendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühilduvusrežiimis on Vim peaaegu täielikult vi-ga ühilduv, kuid Vim sisaldab mitmeid vi täiendusi, mis võivad, kuid ei pruugi ühilduvusrežiimis saada olla.[7]

Mõned nendest täiendustest on lõpetamine, võrdlemine, failide sulatamine (tuntud kui vimdiff), sügavikuline sisseehitatud abisüsteem, laiendatud regulaaravaldised, skriptimiskeeled (nii oma-, kui ka alternatiivsed skriptimisinterpretaatorid nagu Perl, Python, Ruby, Tcl, jms.) sealhulgas laiendprogrammide toetus, graafiline kasutajaliides (tuntud kui gvim), piiratud sisseehitatud arenduskeskkonna võimalused, hiire kasutamine (nii graafilise liidesega, kui ka ilma), reapeitmine, gzip, bzip2, zip ja tar vormingus tihendatud või arhiveeritud failide toimetamine, läbi võrguprotokollide nagu SSH, FTP ja HTTP failide toimetamine, seansiolekute säilitamine, õigekirjakontroll, lõhestamine (põikne ja püstne) ja kaartides aknad, unicode ja teised mitme keele toetused, lauseehituse esiletõstmine, üleseansilised käsud, otsing, kursori asukohtade ajalugu, mitmetasandiline tegevuste tagasivõtmine ja uuestitegemine ja visuaalne režiim.

Kuigi vi oli algselt saadaval vaid Unix-operatsioonisüsteemidele, on Vim äärmiselt teisaldatav; on versioon AmigaOS-ile (algne platvorm), Atarile, MiNT-ile, BeOS-il-e, MS-DOS-ile, Microsoft Windows 95/98/Me/NT/2000/XP/Server 2003/Vista/Server 2008-le, IBM OS/2-le ja OS/390-le, MorphOS-ile, OpenVMS-ile, QNX-ile, RISC OS-ile, Unixile, Linuxile, BSD-le, Mac OS-ile ja Mac OS X-ile, jne[8].

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuupäev Versioon Muudatused ja täiendused
1988 1.0 Steviel põhinev Amigale, nimega Vi IMitation, ei ole avalikult välja lastud
2. november, 1991 1.14[9] Esimene avalik väljalase Amigale Fred Fishi disketil #591
1992 1.22[9] Porditud Unixile. Vim konkureerib nüüd vi-ga. Vimist sai Vi IMproved
12. august 1994 3.0[9] Mitmete akende toetus
29. mai 1996 4.0[9][10] Graafiline kasutajaliides
19. veebruar 1998 5.0[9][11] Lauseehituse esiletõstmine, algeline skriptimine (kasutaja määratletud funktsioonid, käsud, jms.)
6. aprill 1998 5.1 Veaparandused, mitmed täiendused
27. aprill 1998 5.2 Pikkade ridade toetus, failisirvija, dialoogid, hüpikmenüü, märgistamisrežiim, seansside failid, kasutajate määratletud funktsioonid ja käsud, tcl-liides jms.
31. august 1998 5.3 Veaparandused jms.
25. juuli 1999 5.4 Algeline failide krüpteerimine, mitmed täiendused
19. september 1999 5.5 Veaparandused, mitmed täiendused
16. jaanuar 2000 5.6 Uued lauseehituse failid, veaparandused jms.
24. juuni 2000 5.7 idem
31. mai 2001 5.8 idem
26. september 2001 6.0[9][12] Reapeitmine, lisandprogrammid, mitmed keeled jms.
24. märts 2002 6.1 Veaparandused
1. juuni 2003 6.2 GTK2, araabia keelte toetus, :try käsk, pisivõimalused, veaparandused
7. juuni 2004 6.3 Veaparandused, tõlgete uuendused, mark improvements
15. oktoober 2005 6.4 Veaparandused, Perli, Pythoni ja Ruby toetuse uuendused
7. mai 2006 7.0 [13] Õigekirjakontroll, automaatne koodi lõpetamine, dokumentide kaardid, käesoleva rea ja veeru esiletõstmine, tagasivõtmise harud ja rohkem
12. mai 2007 7.1 Veaparandused, uued lauseehituse ja käitusaja failid, jms.
9. august 2008 7.2 [14] Ujukomade toetus skriptides, uuesti tehtud ekraanile joonistamise kood, veaparandused, uued lauseehituse failid jms.

(Märkus. Mõned kuupäevad on umbkaudsed,[15] arendusväljalasked ei ole loetletud, ning mitmed pisiväljalasked pole veel siia loendisse sisse kantud.)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "ICCF Holland – helping children in Uganda". ICCF Holland. Vaadatud 2007-10-23. 
    Bram Moolenaari kommentaarid siin ja paljudes teistes kohtades.
  2. "Linux Journal: 2003 Readers' Choice Awards". 2003-11-01. Vaadatud 2006-05-24.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend); "Linux Journal: 2004 Readers' Choice Awards". 2004-11-01. Vaadatud 2006-05-24.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend); "Linux Journal: 2005 Readers' Choice Awards". 2005-09-28. Vaadatud 2006-05-24.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  3. Vim documentation: uganda
  4. Oualline, Steve (Aprill 2001). Vi IMproved (VIM). New Riders Publishers. ISBN 0-7357-1001-5. 
  5. Vim manual at Sourceforge.net
  6. :help vim-script-intro
  7. Vim help system (type ":help" within vim)
  8. ":help sys-file-list"
    "Vim Online: Downloads". Vaadatud 2007-01-07. 
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 Moolenaar, Bram (2002-01-15). "Vim, an open-source text editor". Vaadatud 2005-10-24.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  10. "Official Vim Manual, Version 4 summary". 2004-03-12. Vaadatud 2008-08-06.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  11. "Official Vim Manual, Version 5 summary". 2004-01-17. Vaadatud 2008-08-06.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  12. "Official Vim Manual, Version 6 summary". 2004-03-12. Vaadatud 2008-08-06.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  13. "Official Vim Manual, Version 7 summary". 2006-05-10. Vaadatud 2008-08-06.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  14. http://groups.google.com/group/vim_announce/browse_thread/thread/2c89671dd928812f
  15. Kuupäevad võetud ametlikult Vimi FTP lehelt.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]