Villtakjas

Allikas: Vikipeedia
Villtakjas
Arctium tomentosum Donzige klit DSCF1121.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Astrilaadsed Asterales
Sugukond: Korvõielised Asteraceae
Perekond: Takjas Arctium
Liik: Villtakjas
Ladinakeelne nimetus
Arctium tomentosum
Mill.
Sünonüümid

Lappa tomentosa (Mill.) Lam.
Arctium bardana Willd.

Arctium tomentosum

Villtakjas (Arctium tomentosum, sünonüümid Lappa tomentosa ja Arctium bardana) on kaheaastane ühekojaline rohttaim korvõieliste sugukonnast takja perekonnast.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Villtakjas kasvab pärismaisena Euroopa mandriosas ja Väike-Aasias. Eestis on ta tavaline. Villtakjas on Eesti levinuim takjaliik, mis kasvab hoonete ümbruses, teeservas, varemetes, prahipaikadel, jõekallastel ja mujal. Eelistab huumuselist, savikat, niisket pinnast.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tugeva püstise varrega taime kõrgus on 0,5...1,5 meetrit, võib kasvada ka kahe meetri kõrguseks. Vars on punakas, karvane ja hästi harunenud.

Takjal on suured (25...30 cm) munajad kuni kolmnurksed lihtlehed, tugeva punaka rootsuga, krobelised ja lainja servaga. Leht on tömbitipuline, leheserv ogajate hammastega. Pealt on leht roheline, alt viltjas. Vilttakja lehed on jämedamat sorti. Õied moodustavad keraja 2...3 cm läbimõõduga korvõisiku. Lillakas väikestest lehekestest koosnev üldkatis on üleni kaetud valge võrkvillaga. Üldkatise lehekestel on haakjad konksud, mis näiteks loomade külge kinnitudes aitavad kaasa taime levimisele. Kahesugulised õied on purpurpunased. Õitseb peamiselt juulis ja augustis ning on putuktolmleja.

Takjas paljuneb seemnetega, mis valmivad teisel aastal alates augustist. Seemnised on äraspidi koonilised, pruunikad heleda-tumeda laigulised, pikiribidega; pikkus 5...6 mm, laius kuni 3 mm. Üks taim võib anda kuni 24 000 seemet.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taime tugevaid ja jämedaid juuri on kasutatud toiduks. Söödavad on ka kevadised võrsed ja noored lehed.

Villtakjas on hea meetaim, millelt saadakse tumedat aromaatset mett. Vanasti hõõruti seda haavade parandamiseks. Takjat on kasutatud ravimtaimena paljude hädade puhul. Farmaatsiatööstuses toodetakse takjast glütseriini asendajat. Seemnistest saadakse õli.

Haljastuse tarbeks on takjast aretatud ka spetsiaalseid dekoratiivseid vorme.


Villtakja õisikud