Viljandi piiramine

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1211 toimunud lahingust; 1223. aastal toimunud Viljandi lahingu kohta vaata artiklit Viljandi lahing (1223), teiste sõjaliste operatsioonide kohta vaata täpsustuslehekülge Viljandi lahing

Viljandi piiramine
Osa Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest
Toimumisaeg 1211
Toimumiskoht Viljandi, Eesti
Tulemus Sakslased taandusid
Osalised
ugalased Sakslased, riialased, liivlased, latgalid, Pihkva vürstiriik
Kaotused
Langenud ?
haavatud ?
vangi langenud ?
Langenud ?
haavatud ?
vangi langenud ?.

Viljandi piiramine ehk Viljandi lahing toimus 1211. aastal. Lahing toimus Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal. Lahing lõppes sakslaste pooliku võiduga, kuna linnust ristisõdijad rünnakuga vallutada ei suutnud, kuid linnuses olevad eestlased ristiti.

1211. aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks Viljandi linnuse piiramine. Esmalt rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati küladesse jäänud inimesi. Osa vange toodi linnuse juurde, kus nad kaitsjate hirmuks tapeti ja nende surnukehad vallikraavi heideti.

Esimeses kokkupõrkes linnuse värava juures õnnestus kaitsjatel sakslased kaotusrohkelt tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlase sõjavarustust. Piirajad ehitasid piiramistorni, vallikraav täideti puudega ja torn lükati nende peale. Sealt visati odasid ja lasti ambudega kaitsjate pihta. Eestlased püüdsid omalt poolt piiramistorni põlema süüdata. Sakslased kasutasid siin esmakordselt Eestimaal kiviheitemasinat. Sellega loobiti päeval ja öösel linnusesse kive, tekitades üsna tõsist kahju. Lõpuks õnnestus sakslastel üks kindlustussein lõhkuda, aga selle taga oli viljandlastel veel teine. Ka jõudsid eestlased süüdatud linnuseosad kustutada. Järgmiseks hommikuks suudeti isegi kindlustused taastada.

Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmisid vanemad piirajatega rahu. Linnusesse sisse lubati üksnes preestreid, kes olevat piserdanud pühitsetud veega linnust, maju, mehi ja naisi. Ulatuslikumat ristimist siiski ei toimunud, see lükati edasi "väga suure verevalamise tõttu". Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangideks, kiirustas vaenuvägi tagasi.