Mälumäng
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2013) |
Mälumäng (sõna võeti kasutusele Valdo Pandi algatusel 1960. aastal) ehk viktoriin ehk kilb on mäng, kus mängijad (üksikult või võistkonniti) üritavad esitatud küsimustele õigesti vastata. Õigete vastuste eest jagatakse punkte ning võidab kõige rohkem punkte teeninud mängija või võistkond.
2003. aastal hakati pidama maailmameistrivõistlusi ning 2004. aastast toimuvad ka Euroopa meistrivõistlused mälumängus. Seejuures on Euroopa meistrivõistlusi läbi viidud ka Eestis (2005 Tallinnas ja 2012 Tartus).
Mälumängud Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Suurim eestikeelsete mälumängude korraldamist juhtiv organisatsioon on Eesti Mälumänguliit, kes korraldab ka ametlikke Eesti meistrivõistlusi. Suuremate üleriigiliste mälumängude alguseks loetakse 1975. aastast toimuvaid Eesti meistrivõistlusi võistkondadele (algselt kuni viieliikmelised võistkonnad, alates 2017. aastast kuni neljaliikmelised). Individuaal- ehk üksikmängu meistrivõistlusi korraldatakse 1979. aastast ning 1982. aastast alates lisandus paarismäng – need kolm mänguliiki on kõige pikema traditsiooniga võistlused.
Spetsiifilistest teemamängudest on aastate jooksul korraldatud ka näiteks pildi-, heli-, spordi-, jalgpalli-, korvpalli-, kirjanduse- jt teemalisi mänge ning kõrtsimälumänge, mille puhul on samuti kasutatud sõnapaari "Eesti meistrivõistlused", kuid need ei kuulu siiski EMV kolme traditsioonilise ametliku ala hulka.
Eesti tituleerituim mälumängur on Aare Sirel (1946–1998), kes võitis Eesti meistrivõistlustel 25 kuldmedalit (10 individuaalselt, 9 võistkondlikult ja 6 paarismängus). Tegevmälumänguritest on enim auhinnalisi kohti võitnud Indrek Salis (snd 1962), kes on tulnud 15 korda Eesti meistriks ning võitnud meistrivõistlustelt üheksa hõbedat ja 14 pronksi 31 aasta jooksul. Samuti on tulnud 15 korda Eesti meistriks Ove Põder (snd 1978), kes on alates 2007. aastast võitnud kokku 15 kulda, 8 hõbedat ja 4 pronksi. 14 kuldmedalit on võitnud Igor Habal (snd 1986). 13 kuldmedalit on võitnud Alar Särgava (snd 1954) ja Tauno Vahter (snd 1978).
Üksikmängus on enim kordi meistriks tulnud Aare Sirel (10), talle järgnevad Igor Habal (7), Indrek Salis (4), Eik Sagen (3) ja Ove Põder (3). Rohkem mitmekordseid võitjaid üksikmängus ei ole.
Paarismängus on enim kordi meistriks tulnud paarid Aare Sirel-Anto Ili (6), Indrek Salis-Aare Olander (5), Ove Põder-Tauno Vahter (4), Indrek Salis-Illar Tõnisson (4). Indrek Salis on koos teiste paarilistega (Andres Kasesalu, Illar Tõnisson) kokku võitnud paarismängus 11 kuldmedalit.
Võistkonnamängus on eri võistkondade koosseisus enim kuldmedaleid võitnud Aare Sirel (9), Ove Põder ja Tauno Vahter (8).
Kokku on hooaegadel 1975–2020 meistrivõistlustel medali võitnud 195 erinevat mängijat, neist 95 kuldmedali. Medalistide seas on 13 naist, neist kuldmedali on võitnud kaks: Mari Nuut 1998 ja Maire Laansoo 1992 (mõlemad võistkonnamängus). Vanima mängijana on meistriks tulnud Vello Tõnso (snd 1939, 75-aastaselt võistkonnamängus 2015).
Eesti meistrivõistlused mälumängus toimuvad reeglina kevadeti. Peale selle toimub sügisest kevadeni üksik- ja paarismängu karikasari, kus aastas on reeglina 5–8 etappi, mille parematest selguvad kevadel karikasarja parimad. Lisaks korraldab Mälumänguliit peamiselt väiksematele omavalitsustele suunatud võistkonnamängu Maakilb.
Eestis toimub suur hulk kohalikke mälumängusarju nii pubides kui ka kultuurimajades. Meedias on Eesti staažikaim mälumängusaade Vikerraadio kavas olev "Mnemoturniir" (ERR).