Viktor Siilats

Allikas: Vikipeedia

Viktor Siilats (sündinud 8. novembril 1955 Tomskis) on Eesti ettevõtja.[1]

1973. aastal lõpetas Siilats Kohtla-Järve 1. Keskkooli. 1973–1978 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis orgaanilist keemiat ning 1985–1987 ajakirjandust (lõpetamata).[1]

1978–1982 töötas Siilats ENSV Teaduste Akadeemias vaneminsenerina. 1985–1988 oli ta Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi direktor.[1]

Tegevus ettevõtjana[muuda | redigeeri lähteteksti]

1988. aastal rajas Siilats koos Andres Küngiga firma Eesti Video, mis tootis muuhulgas Eesti-teemalist ringvaadet Eestimaa. Eesti Videole ning Rootsi kontsernile Kinnevik kuulus 1993–1996 telekanal ja aktsiaselts EVTV, mis hiljem liitus RTV-ga, moodustades TV3. Siilats on asutamisest saati AS-i Eesti Video juhataja, 1993–1995 juhatas ta ka AS-i EVTV. Siilats on veel aastaid hiljem kritiseerinud Eesti valitsuse otsust anda varasema Kesktelevisiooni Lõuna-Eesti saatja EVTV käsutusest Ilmar Taska juhitud Kanal 2 valdusse: "Ehkki valitsus lootis, et reisiparvlaeva Estonia huku kattevarjus ei pööra keegi sellele vähetähtsale seigale televisioonisaatjaga mingit tähelepanu, sündis nn telesõda, kuna tegu oli Lõuna-Eestit katva saatjaga. N-ö endine Ostankino kanal lõhuti saatjate kaupa tükkideks, et Ilmar Taska enne riigikogu valimisi rohkem vaatajaid saaks. Selle saatja üleminekuga Ilmar Taska kasutusse kaotas EVTV ca 200 000 vaatajat Lõuna-Eestist ja samas Kanal 2 vaadatavus oluliselt ei tõusnud."[1]

1993–2003 oli Siilats AS-i Info-Auto juhataja ning juhatuse esimees.[1]

2000. aastal sai Siilatsi juhitav Info-Auto, mis seni kauples Volvode ja Renault'dega, endale ka Fordi müügiõiguse Eestis. Toona ennustas Siilats, et kolmanda margi lisandudes peaks firma aastakäive tõusma 200 miljonilt Eesti kroonilt 400 miljoni kroonini.[2]

2006. aastast on Siilats AS-i Balti Merekaatrid nõukogu esimees.[1]

Oma firmade 2006. aasta kasumitelt võttis Siilats koos abikaasaga dividende kokku 4,18 miljonit krooni.[1]

2007. aastal kirjutasid Eesti ajalehed, et Siilats blokeeris Haapsalu Tagalahel Haapsalu Jahtklubi veetee, pannes ujuvkai jahtklubisse viivale süvendile. Siilatsi seisukoht on, et vaidlusalune koht on mitte laevatee, vaid Suur-Holmi sadama mittelaevatatav ala. Selleteemaliste artiklite tõttu keeldus Siilats Äripäevaga suhtlemast ning tühistas oma ettevõtete reklaamitellimused Äripäevas.[1] Asjaga oli seotud ka kohtuvaidlus Suur-Holmi sadama krundil oleva kai omandiõiguse üle, mis Haapsalu Jahtklubi omaniku Kurmet Ossipi kinnitusel kuulus juba 1994. aastast Haapsalu Jahtklubile.[3]

2011. aastal kirjutas Siilats eestlaste väljarändest Krimmi 19. sajandi teisel poolel muusikali "Valge laev".[4]

Seisukohavõtte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viktor Siilats on tuntud teravate sõnavõttude poolest Eesti majanduse ja ühiskonnaelu teemadel.

Eesti liitumisse Euroopa Liiduga on Siilats suhtunud pooldavalt: "Kui midagi üldse muutub, siis tarbija kindlasti võidab."[1]

Investeerida soovitab ta immateriaalsetesse väärtustesse: "Reinvesteerige raha enda ja oma laste haridusse, reisi- ja muidu toredatesse muljetesse, sest ei haridust ega ilusaid mälestusi saa teilt keegi kunagi ära võtta."[1]

Siilats on kritiseerinud Eesti merenduspoliitikat: "Eestist ehk oleks võinud kujuneda "väike Monaco", kui riigil eksisteeriks mingisugunegi merenduspoliitika. /---/ Huvi veesõidukite vastu kasvab aga kõigele vaatamata, samas infrastruktuur ehk sadamate vähesus ja nende kvaliteet kipuvad sellele huvile jalgu jääma."[5]

Mõni kuu enne Haapsalu Tagalahe juhtumit 2007. aastal iseloomustas Siilats oma suhet ajakirjandusega märksa leebemalt: "/---/ olen jõudnud arusaamisele, et kui minust ei saadud õigesti aru, siis on see minu süü, mitte vastaspoole süü. Järgmine kord püüan kommunikeeruda paremini ja selgemalt ja lihtsamalt."[5]

2010. aasta lõpus kirjutas Siilats korruptsioonis kahtlustatud kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske kohta uudisteportaalis Delfi: "Paljud vist ei tea, et Marika Priske eestvedamisel on moodustatud varivalitsuse tunnustega ühendus, kantslerite nõukogu. Otse loomulikult juhib seda Priske ise. Niipea kui valitsus on midagi tähtsat ja Prisket või teisi kantslereid puudutavat/huvitavat otsustamas, koguneb see "varivalitsus" ja teeb oma eelotsuse, mis siis valitsusele esitatakse. Katsugu vaid valitsus selle otsuse vastu minna! /---/ Kantslerite nõukogu on omamoodi teenuste börs, kus kantslerid vastastikku teeneid osutavad."[6]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ennast on Siilats iseloomustanud nii: "Olen praktikust sirgunud juht. Hariduselt teadlane. See on nii tugevuseks kui ka nõrkuseks."[5]

Tema hobide seas on merendus, sukeldumine ja muusika. Ta on ka Tallinna Jahtklubi liige.[1]

Siilats valdab eesti, vene, inglise ja soome keelt.[1]

Viktor Siilats on abielus Krista Siilatsiga[7], tal on USA-s investeerimis- ja tarkvarakonsultandina töötav poeg Keith ning tütar, finantsanalüütik ja endine kõrgushüppaja Kärt Siilats.[5][8]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 Villy Paimets "Viktor Siilats – Igavene kriitik" Äripäev, 31.08.2007 (vaadatud 4. augustil 2011)
  2. Elmar Ots "Viktor Siilats sai Fordi müügiõiguse" Õhtuleht, 5. september 2000
  3. Riina Kallas "Viktor Siilats blokeerib Haapsalus veeteed" EPL, 22. august 2007 (vaadatud 4. augustil 2011)
  4. "Viktor Siilats kirjutas väljarändamisest muusikali" Postimees, 03.08.2011 (vaadatud 4. augustil 2011)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 "Aripaev.ee Kuumal Toolil istus Viktor Siilats" Äripäev, 12.06.2007 (vaadatud 4. augustil 2011)
  6. Viktor Siilats "Marika Priske, varivalitsuse peaminister" Delfi, 22. november 2010 (vaadatud 4. augustil 2011)
  7. Vesta Reest "Keith Siilats mängib miljonitega" EPL, 9. mai 2001 (vaadatud 4. augustil 2011)
  8. Kärt Siilats portaalis LinkedIn (vaadatud 4. augustil 2011)

Artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]