Viktor Kaasik

Allikas: Vikipeedia

Viktor Kaasik (sündinud 16. november 1954) on endine Eesti vandeadvokaat.[1]

Viktor Kaasik lõpetas 1979 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja on advokaadibüroo V.Kaasik & Co omanik.[2]

Advokaaditegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast reisiparvlaev Estonia hukku 1994 asus Kaasik koondama hukkunute omaste nõudeid vaidlusteks kindlustusfirmaga.

Lutheri pärimisprotsess[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viktor Kaasik pälvis avalikkuse tähelepanu nn Lutheri-tehinguga, mille käigus läks Kaasiku valdusse mööblivabrikandi Martin Lutheri pärijate taotletud mereäärne maa Haapse külas. Kaasik oli Lutheri pärijate esindaja kohtuprotsessil Eesti riigi vastu.[3] Viktor Kaasiku käitumist arutas Advokatuuri aukohus, kuid ei leidnud Kaasiku tegevuses süüd.[4]

Olümpiakulla ostmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

2005. aasta märtsis müüs Aavo Pikkuus, olümpiavõitja jalgrattaspordis 1976. aasta suveolümpiamängudel, Kaasikule oma kuldmedali. Pikkuus vajas raha ajuripatsikasvaja raviks, sest ravisüstideks kulus 17 500 Eesti krooni kuus. Hinnanguliselt oli olümpiakulla väärtus 120–130 tuhat krooni.[5]

Kaasik ütles, et ostis Pikkuusilt medali selleks, et see Eestisse jääks. Enne müüki eksponeeriti medalit Eesti spordimuuseumis. Pärast hoidis Kaasik seda enda sõnul luku taga ja ootas, millal pakutakse välja lahendus medali eksponeerimiseks.[5]

Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann ütles, et tal on olnud kokkupuuteid teiste Eesti ärimeestega, et aidata kuldmedal Kaasikult tagasi osta, kuid et kokkulepeteni ei jõutud.[5]

Pistiseafäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juunis 2011 tunnistas Kaasik end süüdi 10 000 euro suuruse[6] pistise andmises Tallinna linnaplaneerimise ameti juhatajale[6] Toomas Õispuule ning sai karistada kokkuleppemenetluse korras[7]. Ta esitas avalduse advokatuurist lahkumiseks[8]. Kaasik tegi enda sõnul vea, andes Õispuule laenu ajal, mil linnaplaneerimise amet menetles Tallinna hipodroomi asemele rajatava elu- ja ärirajooni detailplaneeringut. Ehitust kavandavat ettevõtet Alfa Property esindas Kaasik. Juhtivprokurör Endla Ülviste arvas samas, et rahaülekanne ei olnud eksitus.[6] 26. juulil rahuldas advokatuuri juhatus Kaasiku avalduse advokatuurist väljaarvamise kohta. [9] 22. augustil sõlmitud Viktor Kaasiku ja prokuröri kokkuleppe kohaselt määrati Kaasikule rahaline karistus 27 106,53 eurot. Lisaks ei tohi Kaasik töötada 3 aasta jooksul äriettevõtete juhatuses. [10]

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viktor Kaasik oli aastatel 2002–2005 Eesti Keskerakonna liige.[11]

Kaasik kandideeris 2002. aastal Pirita linnaosas Tallinna Linnavolikokku, ta sai 39 häält ega osutunud valituks.[12]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]