Viktor Hion

Allikas: Vikipeedia

Viktor Hion VR II/3 (25. aprill 1902 Järvakandi24. juuli 1969 Tartu) oli eesti arst ja Eesti NSV riigitegelane.

Võttis osa Vabadussõjast Laiarööpmelise Soomusrongi nr. 2 koosseisus. Soomusrongil kandis ta nime Viktor Joon ja selle nime all on teda 1920 autasustatud ka Vabadusristi II liigi 3. järguga. Sõjakaaslaste mäletamise järgi oli ta vahva ja kartmatu sõdur[1][2].

Ta lõpetas aastal 1920 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasiumi[3] ja aastal 1925 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Alates 1927. aastast (Alfred Fleischi ajal) oli Hion Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi assistent.

1934. aastal oli Hion üks Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio asutamise initsiaatoreid ja juhte.

1939 valiti Tartu linnavolinikuks. Politseidirektori otsusega 21. oktoobrist 1939 keelati Viktor Hionil viibimine kaitseseisukorra piirkonnas, välja arvatud Paide linn, kuna ta oli avaldanud sihilikku lugupidamatust valitsusvõimude tegevuse kohta ja halvustanud Eesti Vabariigi kehtivat seaduslikku korda[4].

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu tervishoiu rahvakomissar alates 25. augustist 1940 ja alates 25. märts 1946 Eesti NSV Ministrite Nõukogu tervishoiu minister kuni 1950. 9. oktoobril 1945 andis ta ministrina välja käskkirja, mida võib pidada Eestis esimeseks onkoloogia arengukavaks. Käskkiri põhines Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu käskkirjal elanikkonna onkoloogilise abi parandamise abinõude kohta.

Hion oli ENSV Ülemnõukogu I ja II koosseisu saadik.

Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudi direktor 19501951 ja 1950–1952 Tartu Ülikooli hügieenikakateedri juhataja. 1955–1965 Tallinna Epidemoloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni TUI hügieenisektori juhataja. Tema uurimisobjektiks oli alkoholi toime sisenõristusnäärmete ja närvisüsteemi mikrostruktuuridesse. Ta on käsitlenud ka sotsiaal- ja koolihügieeni.

Avaldatud artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Parandamatute haigete surmamisest ja steriliseerimisest. Tervis 1934;(6):87–90.
  • Fašistliku terrori mõju rahva tervishoiusse Eesti NSV-s. Raamatus: Saksa fašistlik okupatsioon Eestis aastail 1941–1944. Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1947:449–463.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajakirjanik Ene Hion on tema tütar. Matemaatik Jaak Hion on tema poeg.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Soomusrong nr. 2 Vabadussõjas: Soomusronglaste mälestused. Koostajad Edvin Reinvaldt ja Tõnis Kint. Tallinn: Menu Kirjastus, 2009
  2. Eesti Vabadusristi kavalerid. Tallinn 1935 (lk. 364)
  3. http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1918_-_1939:1920
  4. Dr. V. Hion Paidesse asumisele. Rahvaleht, 25. oktoober 1939, nr. 251, lk. 1.