Vikipeedia arutelu:Artikli pealkiri
Halb pealkiri. Ja siia peaks rohkem linke tulema.
- Sellele peaks parema pealkirja leidma. Inglise vikis räägitakse ka tehnilistest asjadest. Hetkel leidsin lähedase teemaga en:Wikipedia:Naming conventions, en:Help:Page name, en:Wikipedia:Naming conflict, en:Wikipedia:Naming conventions (people). Biograafia artiklitel on meil omad tavad ja need tuleks ka siia lisada. Kõik nõuanded on teretulnud. --Tiuks 13. veebruar 2009, kell 17:59 (UTC)
- Sobiks ehk "Pealkiri". Või "Artikli pealkiri"? Andres 13. veebruar 2009, kell 18:19 (UTC)
- "Artikli pealkirja valik" sel juhul. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 18:21 (UTC)
- "Vikipeedia:Artikli pealkiri". --Tiuks 13. veebruar 2009, kell 18:24 (UTC)
- Kui me räägime siin nii pealkirja olemusest kui ka pealkirja valimise põhimõtetest, siis minu meelest "valik" ei sobi. Praeguse pealkirjaga on Hardi pakutu muidugi vastavuses, aga minu meelest võiks teemat laiendada. Andres 13. veebruar 2009, kell 18:54 (UTC)
- Sel juhul küll. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 19:12 (UTC)
- Kui me räägime siin nii pealkirja olemusest kui ka pealkirja valimise põhimõtetest, siis minu meelest "valik" ei sobi. Praeguse pealkirjaga on Hardi pakutu muidugi vastavuses, aga minu meelest võiks teemat laiendada. Andres 13. veebruar 2009, kell 18:54 (UTC)
- "Vikipeedia:Artikli pealkiri". --Tiuks 13. veebruar 2009, kell 18:24 (UTC)
- "Artikli pealkirja valik" sel juhul. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 18:21 (UTC)
- Sobiks ehk "Pealkiri". Või "Artikli pealkiri"? Andres 13. veebruar 2009, kell 18:19 (UTC)
Reegel ainsuse kohta sellisel kujul ei kehti. Siin on rohkem nüansse. Andres 13. veebruar 2009, kell 11:51 (UTC)
- Entsüklopeediates seda reeglit järgitakse. Võiks ka siin. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 17:22 (UTC)
- Selline süsteem on ingliskeelsetes teatmeteostes. Eesti entsüklopeediates sellist traditsiooni pole. Tavaliselt muidugi kasutatakse ainsust. Rusikareegel on see, et tuleb kasutada ainsust või mitmust vastavalt sellele, kummas arvus on mõistet loomulikum defineerida. Näiteks rahvanimed on alati mitmuses. Andres 13. veebruar 2009, kell 17:35 (UTC)
- Entsüklopeediates antakse mõisted samas vormis, mis sõnaraamatuteski. Lahtugem siis ÕS-ist. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 17:41 (UTC)
- Ei, see ei ole nii. Heida pilk eesti entsüklopeediatesse. Entsüklopeediates on teised kaalutlused kui sõnaraamatutes. Sõnaraamat tutvustab sõnu, entsüklopeedia mõisteid või asju (eesti entsüklopeediates on küll ka mõned võõrsõnad sees). Andres 13. veebruar 2009, kell 17:50 (UTC)
- Räägin sellest, et sõna vormid on samad. Ma ei vaidle sel teemal rohkem. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 18:01 (UTC)
- Ei, see ei ole nii. Heida pilk eesti entsüklopeediatesse. Entsüklopeediates on teised kaalutlused kui sõnaraamatutes. Sõnaraamat tutvustab sõnu, entsüklopeedia mõisteid või asju (eesti entsüklopeediates on küll ka mõned võõrsõnad sees). Andres 13. veebruar 2009, kell 17:50 (UTC)
- Entsüklopeediates antakse mõisted samas vormis, mis sõnaraamatuteski. Lahtugem siis ÕS-ist. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 17:41 (UTC)
- Selline süsteem on ingliskeelsetes teatmeteostes. Eesti entsüklopeediates sellist traditsiooni pole. Tavaliselt muidugi kasutatakse ainsust. Rusikareegel on see, et tuleb kasutada ainsust või mitmust vastavalt sellele, kummas arvus on mõistet loomulikum defineerida. Näiteks rahvanimed on alati mitmuses. Andres 13. veebruar 2009, kell 17:35 (UTC)
Ainsuse kasutamise reegel on praegu liiga piirav. Andres 22. september 2009, kell 15:22 (UTC)
Me oleme pealkirja valikul lähtunud sageli ka muudest autoriteetsetest allikatest või näiteks kindlatest latiniseerimisreeglitest, mitte ainult ÕS-ist. Teises arutelus (Arutelu:Tšornobõli katastroof) juhiti tähelepanu, et siit lehelt ei tule see praegu välja. Pikne 22. aprill 2020, kell 19:13 (EEST)
Pealkirja valiku aluseks on teema nimetamisviis(id) eestikeelsetes usaldusväärsetes allikates (eestikeelsete allikate puudumisel võimalusel originaalkeelsetes allikates).
- "usaldusväärsetes" on kahemõtteline. Kas on mõeldud erialaliselt usaldusväärseid või keelekasutuse seisukohast usaldusväärseid allikaid või veel midagi kolmandat? Erialaliselt usaldusväärsed allikad võivad kasutada ka keeleliselt vigaseid sõna- ja nimekujusid. Ma ei leia, et sellest peaks eeskuju võtma. --Andres (arutelu) 14. oktoober 2023, kell 13:58 (EEST)