Vikipeedia:Hääletused/Arhiiv 1

Lehekülg arhiveerimaks lõppenud hääletusi. Nendele hääletustele ei saa enam hääli anda ega redigeerida. Käimasolevaid hääletusi vaata Vikipeedia:Hääletused lehelt.

Siin on 2005. aasta hääletused.

Keelelinkide (interwiki) järjestamine

Tulemus: Keele lingid järjestada keelte omakeelsete nimede järgi

a	b
English Esperanto Español Eesti	Eesti English Español Esperanto
näitlik erinevus

Keelelinkide (lingid lehe vasakus servas samale artiklile teistes Vikipeediates) järjestamises on erinevates Vikipeediates erinevaid lähenemisi:

a) järjestamine keelte koodide järgi (n. Suomi (fi) on Eesti (et) ja Prantuse (fr) linkide vahel)

b) järjestamine keelte omakeelsete nimede järgi (n. Suomi on Sloveenia ja Rootsi linkide vahel)

... + muid üksikuid variante (näiteks inglise keel alati esimeseks (ungari), skandinaavia keeled esimeseks (norra))

Eesti vikipeedias ei ole seda seni konkreetselt määratletud, kuid vaikiv kokkulepe(?) on olnud järjestada keele omakeelse nime järgi. Järgneva hääletuse eesmärk on muuta mingi lähenemine "ametlikuks"

Hääletuse lõpp: 5 september 2005

Vaata ka:

• Vikipeedia:Saatkond#Interwiki guidelines
• Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutajad Robbot ja Zwobot
• siinse hääletuse arutelu

kommentaariks niipalju, et Robbot, Zwobot, ja Yurik, kes siin viimasel ajal suhtkoht aktiivset tegevust üles näitavad paistab, et järjestavad keele omakeelse nime järgi, aga siin on ka teistsuguse lähenemisega roboteid. - Ahsoous 09:36, 24 juuli 2005 (UTC)

--TarmoK 09:22, 24 juuli 2005 (UTC)

Ole hea ja lisa oma hääl vaid ühele variandile vastava malliga ja allkirjaga Poolt: {{poolt}} – Erapooletu: {{erapooletu}}

Erapooletu

• ...

a) Järjestamine keelte koodide järgi

• Poolt --Lulu 10:28, 24 juuli 2005 (UTC)
• Poolt --Taivo 19:41, 25 juuli 2005 (UTC) (seda, et Soome on Suomi, ma tean, aga aafrika ja indoneesia keeli ma ei tea ja võin muidu valesti järjestada)

  -- kommentaariks: kirjutaja võib kasutada seda abivahendit. Kirjutaja ebamugavus(?) on vaid üks kord, lugejatel jätkuv --TarmoK 20:13, 25 juuli 2005 (UTC)

• Poolt --Boy 19:46, 31 juuli 2005 (UTC)
• Poolt -- Priitp 23:27, 1 august 2005 (UTC)

b) Järjestamine keelte omakeelsete nimede järgi

• Poolt --TarmoK 09:22, 24 juuli 2005 (UTC)
• Poolt - Ahsoous 09:36, 24 juuli 2005 (UTC)
• Poolt Andres 09:40, 24 juuli 2005 (UTC)
• Poolt Siim 20:50, 24 juuli 2005 (UTC)
• Poolt --Mona 13:40, 1 august 2005 (UTC)
• Poolt --Pehlakas 20:43, 4 august 2005 (UTC)
• Poolt --Oop 13:17, 12 august 2005 (UTC)
• Poolt --WikedKentaur 05:05, 16 august 2005 (UTC)
• Poolt Peep 28. august 2005, kell 17.22 (UTC)
• Poolt --Võrok 28. august 2005, kell 20.53 (UTC)
• Poolt --Ker 30. august 2005, kell 13.36 (UTC)

Muud variandid

• ...

Tulemus

Erapooletu:                                        0 häält
a) Järjestamine keelte koodide järgi:              4 häält
b) Järjestamine keelte omakeelsete nimede järgi:  11 häält
Tulemus: Keele lingid järjestada keelte omakeelsete nimede järgi

Arutelu

erinevate variantide plussid ja miinused

hakkasin siin mõtlema et ei teeks vist paha kui tuua välja erinevate variantide plussid, miinused, et otsustamine ei põhineks vaid hetke tundel.

Peamine erinevus keelte koodide (a) või keelte omakeelsete nimede järgi (b) järjestamisel on kas lihtsam redigeerijal või lugejal. a) variandi puhul on lihtsam käsitsi lisada üksikut linki teise vikisse, kuid tulemuseks on lugeja jaoks imelik järjekord keelte nimesid ja sealt otsitava leidmine on keerulisem.

b) variandi puhul lugejal seda probleemi ei ole. Linkide lisamine on redigeerjale küll väheke raskem, kuid käsitsi tehes saab kasutad abivahendit ja üldiselt on tendents sinnapoole et linkide lisamise teevad botid, kui on vaid ükski keelelink olemas.

Nii et küsimus taandub lõpuks sellele kas pooldame kergemat elu redigeerijale või lugejale? --TarmoK 13:30, 1 august 2005 (UTC)

Minu meelest on otsustav see, et redigeerija ei pea tegelikult liiga palju vaeva nägema, sest võimalikud vead (mis on niikuinii ainult iluvead) kõrvaldatakse lõpuks automaatselt. Andres 13:59, 1 august 2005 (UTC)

mis, kas lõpuks silutakse automaatselt kõik keelelingid keelte omakeelsete nimede järgi ikkagi? --- kui nii, siis on see hääletus suht mõttetu ju--- või sain millestki valesti aru? --- pooldan muidugi keelte omakeelsete nimede järgi järjestumist kasutaja jaoks, aga kui ise teisi keeli lisan, siis panen alati koodide järgi, sest see on lihtsam, pole vaja nuputada ega aega viita --- pealegi, vanades artiklites on nad nagunii pandud (vist) koodide järgi, kes neid enam muutma hakkab... aga kui automaat need kõik korda teeb... heh, mille yle me yldse arutleme ? --Lulu 17:17, 1 august 2005 (UTC)

Automaat hakkab lähtuma sellest, millist järjestust me soovime. Andres 17:24, 1 august 2005 (UTC)

Ok, aga miks siis yldse arutatakse selle yle, et redigeerijad peavad hakkama keelte omakeelseid nimetusi arvestama keelte järjestamisel? Kas siis pole nii, et redigeerimisel tekkinud järjestus on suva, sest automaat järjestab ise? Või saan ikka veel millestki valesti aru? --Lulu 11:39, 2 august 2005 (UTC)

Ma ei tea kas mu allpool olev tekst oli keeruline või jäi Lulu sul see lugemata, aga proovime siis niimoodi selgitada. Kui me ehitame kohvimasinat, selist moodsat mis peaks tegema lihtsa nupu vajutamisega lattet ja teise nupu vajutusega espressot jne., siis praegu käib arutelu/hääletus selle üle millise programmi (nagu tead on sellistel masinatel ka programmid sees) me sinna panema peaksime, kas kohvimasina oma või pesumasina oma.

nii nagu kohviautomaat ei tee iseensest kohvi, ei saa me öelda "automaadile" siis botile mida teha kui me ise ka ei tea mida me tahame --TarmoK 12:54, 2 august 2005 (UTC)

Olgem nüüd täpsed. "Automaat" ei tee midagi ise, iga sellise "automaadi", siis boti taga on keegi kes selle käivitab ja kuidas iga kasutaja bot käitub, oleneb sellest kuidas ta on selle boti "välja õpetanud", siis konfigureerinud. Bot on ainult inimese "käe pikendus" mis teeb n.ö. tüütut ja mahukat tööd ja on nii osav kui osav on selle looja; bot ei ole imemasin.

Siinse hääletuse eesmärk on et esmalt meil endil oleks selge millises järjestuses need lingid peaksid olema ja seejärel saame me nõuda seda nendelt kasutajatelt kes muudavad linkide järjestust ja ka lisavad. Siis täpsemalt öeldes tavakasutajale on see soovitatav, kuid botidelt saame nõuda ja mina pooldan ka sundimist selle järgimist, kui ei järgita siis blokkida vastav bot. Tavakasutaja puhul on see siis soovituslik, kui selle järgimine on raske siis lihtsalt lisada oma lisandus muude linkide järele ja teised korrastavad, samamoodi nagu muu artikli loomise protsessis toimub.

neid botte saab panna ka vanu artiklied üle käima, et nad seal õieti, nii nagu soovime, ära sorteeriksid. --TarmoK 17:49, 1 august 2005 (UTC)

nõus, lihtsalt peab meeles pidama et hääletus on selle kohta milline on soovitav lõpptulemus nende linkide järjestuses. Sama moodi nagu on ok kirjutada artiklisse kuivi fakte ja siis keegi teine vormib selle tekstiks või kirjutada "sündinud xx.xxxxxxx xxxx" (soovitav on "sündis ..."), on ok lisada neid keelte linke "suvaliselt". Teised kes viitsivad/oskavad jne võivad neid järjestada, kui on olemas kokkuleppe mida võtta aluseks --TarmoK 15:30, 1 august 2005 (UTC)

Ma arvan, et botid võiksid küll lähtuda keelenimedest mitte koodidest, kuid inimesi ei tohiks selle paragrahviga represseerida. Ma arvan, et kes tahab võib panna keelelinke ka koodide järgi, sest ükskord tuleb nagunii bot ja paneb nad õigesse järjekorda. Selline kokkulepe peaks vast enamikku rahuldama. Siim 15:18, 2 august 2005 (UTC)

Nõus. --Lulu 15:27, 2 august 2005 (UTC)

kui vaevutaks vaid lugema .... pole vist mõtet kolmandat korda ennast korrata...igal juhul edu neile ime bottidele mis tulevad ja teevad kõik ime kombel korda, teades oma enese tarkusest mis moodi meile siin meeldib artikleid näha --TarmoK 19:11, 2 august 2005 (UTC)

---

Kommentaariks oma valiku kohta. Mulle ei meeldi variandi (b) osas see, et kui ma tahaks käsitsi lisada mingit interwiki linki siis ma pean hakkama seda "masinat" kasutama. Variandi (a) korral ma suudan selle masina töö ise ära teha sest keelekoodid on alati ladina tähestikus (ja "s" on alati enne "t"-d).

Selle "masina" tegemine pole samuti väga üheselt mõistetav ülesanne (eriti kui arvestada, et me seame sellega nõudeid teistele, kes hakkavad bote kirjutama). Ma näiteks ei tea mismoodi hiina erinevate dialektide või jaapani keele omakeelne nimi on ja ausaltöeldes on mulle need hieroglüüfid väljundis kõik sarnased "varesejalad". Mismoodi üldse reastada keele "omakeelse nime" alusel kui see võib sisaldada sümboleid, mida kõikides keeltes polegi? Milline tähestik võtta reastamise aluseks? Näiteks erineb kirillitsas tähtede järjekord oluliselt eesti tähestiku omast. Kuidas reastatakse hiina, koera, jaapani jms. keeled? Või mõni aafrika keel, mille omakeelne nimi võib sisaldada häälikuid, mida eurooplane isegi välja ei suuda öelda?

Keelekoodide järgi reastamine on väga selge ja ühene, omakeelsete nimede järgi tekib palju küsimusi. --Boy 08:29, 3 august 2005 (UTC)

tore näha põhjendatud argumente oma valikule.

mõned vastused/vastuargumendid:

• suudan selle masina töö ise ära teha sest keelekoodid on alati ladina tähestikus - sedasi peaks olema näiteks võru keel enne prantsuse keelt, mis arvatavasti ei ole mitte kõikse loogilisem koht võru keele linki leida.
• (ja "s" on alati enne "t"-d) - Z on eesti tähestikus "s" ja "t" vahel (täpsemalt siis "š" ja "ž" vahel) kui muudes ladina tähestikudes on see tähestiku lõpus. Et sedasi peaks hiina (zh) ja suulu (zu) sinna panema?
• teistele, kes hakkavad bote kirjutama - ei anna pead, aga tunne on et enamus kasutab ühte bot-i, mis on open source (vt.: [1] ja meta:Using the python wikipediabot) ja seal on vaja "operaatoril" vaid lisada/valida keelelinkide järjekord.
• Mismoodi üldse reastada keele "omakeelse nime" alusel ... - ..Selle järjekorra määramine on omaette lugu, kuid kuna ka teised vikid (nt.: FI, VI jne) soovivad keelenimede järgi järjestamist siis see on ühine töö ja vikide vaheline kokkuleppe küsimus, siiani on aluseks võetud transliteratsioon ladina tähestikku ja selle järgi sorteeritud.
• Ma näiteks ei tea mismoodi hiina erinevate dialektide või jaapani keele omakeelne nimi on - soomlastel on olemas selline leht: fi:Wikipedia:Luettelo Wikipedian kielistä ja praegu saab proovitud ka metasse samalaadset lehekülge, kuigi ma ei imestaks kui see on kusagil viki sügavustes ka olemas (vt. ka meta:List of Wikipedias)

• pean hakkama seda "masinat" kasutama - pead sa silmas botte või seda abivahendi linkki? kui pead silmas seda abivahendit siis on mul vaid küsimus kui mugav on lisada käsitsi näiteks 5 linkki teistesse keeltesse kui on juba olemas 10? Olenemata mis see järjestus ka ei oleks. Selle abivahendi puhul (see ei ole siin nüüd enesereklaamiks) kopeerid vaid mõlemad üksteise järele ja vajutad nuppu ning kopeerid tulemuse tagasi artiklisse.

(väga selge ja ühene) - Kõike see eelnev on keeltevahelistesse linkidesse suhtumine kirjutaja seisukohalt, unustades ära et Vikipeedia eesmärk on pakkuda lugejale selget ja lihtsalt kasutatavat infoallikat. Keeltevahelised lingid on ju tegelikult mitte kohalikule vikipeedia lugejale, et ta saaks lugeda vastavast teemast omas keeles, nüüd kujutagem ette kui mugav on kasutajal otsida oma keelt nimekirjast milles puudub lugeja jaoks loogika (lugeja ei näe keelte koode, veel vähem saame seda eeldada et ta teaks neid). See on midagi sarnast mida teinekord võib näha soome keelsest allikast võetud/tõlgitud loetelude puhul kus eesti on nimekirja lõpus ("viro")

Igaksjuhuks ütlen veel korra et ükskõik mis järjestamine saab "võidu" ei ole see käsk/reegel või kuidas iganes soovitakse kutsuda, mida tava kasutaja oma redigeerimisel peab täpselt järgima ja kui ei siis tullakse kõri kallale. Tava kasutaja jaoks on see soovitus mida eeldame ja ootame et järgitaks ja kui ei oel võimalik (keeruline, mis iganes) siis saavad teised seda parandada, sama moodi nagu artikli sisuga. (vt. kordusena näide sündinud vs sündis eespoolt)

Kokkuvõttes siis on küsimus selles kas me soovime teha elu kergemaks(?) redigeerijale sellel mõnel korral kui ta lisab neid linkke või lugejal neil sadadel kordadel kui ta kasutab neid linkke --TarmoK 10:53, 3 august 2005 (UTC)

On pisut kummaline esitada omakeelsete nimede järgi sorteerimist kasutajasõbralikkusena. Ma küll ei usu, et eestlane otsib saksa keelt automaatselt "d" tähe alt. Sellega ei taha ma öelda, et peaks loobuma omakeelsete nimede järgi sorteerimisest, kuid seda ideed ei tohiks õõnsate argumentide abil peale suruda. Minu seisukoht on, et kui keelenimed kuvatakse omakeelsetena, siis tuleks nad sellest lähtudes ka tähestikulisse järjekorda panna. Kasutajasõbralikkus oleks see, kui keelenimed oleksid eestikeelsed, aga see pole meie teha. Siim 11:18, 3 august 2005 (UTC)

Kes mida kasutajasõbralikusena näeb. Ei usu et eestlast palju aitab jaapani keelne eesti keele link jaapani vikipeedias. Sellepärast need keelte nimed ongi omakeelsete nimedena, et teisesse vikisse "eksija" saaks minna selle keele vikisse mida ta mõistab.

Huvitav mis kasu on eesti keeles lugejale eesti keelsest lingist näiteks lao keelde kui ta seda ei oska? ja kui ta oskab siis saab ta ka lao keeles kirjutatud lingist aru. ... Eestikeelne Vikipeedia on vaid osa Vikipeedia projektist, ei maksa seda ära unustada --TarmoK 11:43, 3 august 2005 (UTC)

Mõtlesin ka päeval Siimu poolt kirjutatule ja jõudsin enamvähem sinna kuhu TarmoKgi. Ja siis ma mõtlesin, et mismoodi mina seda interwiki osa kasutan. Tegelikult kasutan nii, et lihtsalt vaatan ülevalt alla läbi kõik võimalused - ma ei hakka "otsima" mingit keelt kuskilt tähestiku järgi tagantpoolt, pigem nagu vaatan, et "mis võimalused on" ja siis klikin seda, mis keelt oskan ja kust aran rohkem vajalikku infot saavat - harilikult muidugi inglise vikit kuna seal on reeglina kõige mahukam artikkel. Tegelikult arvan, et kipume siin praegu probleemi natuke ületähtsustama.--Boy 21:34, 3 august 2005 (UTC)

Tahaks siiski täpselt teada, kas see hääletus käib kõigi või ainult boti tehtud muudatuste kohta? Siim 10:31, 8 august 2005 (UTC)

häletus käib selle kohta kuidas me siinses vikipeedias soovime näha neid linke järjestatud, nii et see hääletus käib kõigi kohta. Botide ja tavakirjutajate vahel on vaid see et tavakirjutajate jaoks on see juhtnöör, mida on soovitav järgida, samas kui botidelt saame selle järgimist nõuda ja kui botid seda ei järgi on meil piisav põhjus neid blokeerida seni kuni boti on täiendatud järgima seda juhtnööri. (botidel peaksime lubama teha muudatusi ainult kui nende muudatusi ei pea üle käima, tavakirjutajatelt me ei saa seda nõuda.) --TarmoK 08:06, 9 august 2005 (UTC)

Bottie töö redigeerimine

Bottide asjus selline pisuke praktiline märkus, et kogu maailma keelte tõlkimine ei ole nii lihtne, nagu arvavad need, kes ainult inglist oskavadki. Vahel tuleb ette lehti, millele ingliseski vastab kaks erinevat (nt. linn, town ja city). Bot võib anda pealkirjale mingis keeles vaste yle kuue või kaheksa keele ja kui igas vaheetapis on pisike tähendusnihe, on tulemuseks kamarajura. Nii et kui mingi selline erijuhtum on, tuleb kas artiklisse botirepellenti puistata või aeg-ajalt käsitsi parandada. Hea oleks igatahes erandid arutelus algusest peale fikseerida. --Oop 14:01, 12 august 2005 (UTC)

hea märkus, selline probleem on tõesti olemas ja seda on ka esinenud. .... Selle probleemi vältimiseks on üks variant juba tehtud: vt. Interwiki-Link-Checker

mida pead silmas selliste erijuhtumite fikseerimisel? --TarmoK 14:20, 12 august 2005 (UTC)

Arutellu kirjutatavat teadaannet "minu napi aru järgi vastab eestikeelne mõiste X vähemalt kahele inglise (nt) mõistele Y ja Z, mis tähendab, et interwikis tuleb robotitega jama". Kui seda kirja ei panda, ei pruugi teine redaktor probleemi peale tulla. --Oop 28. august 2005, kell 18.34 (UTC)

Artikkel "Kirjandus"

Tulemus: Käsitleda artikli "Kirjandus" all kirjandust üldiselt ning erikäsitlused kõikidest kirjanduse "liikidest", sealhulgas ilukirjandusest, paigutada eriartiklitesse

Artikli "Kirjandus" ülesehitamiseks on tehtud kaks ettepanekut:

1. Käsitleda selle pealkirja all kirjandust üldiselt ning erikäsitlused kõikidest kirjanduse "liikidest", sealhulgas ilukirjandusest, paigutada eriartiklitesse.
2. Käsitleda selle pealkirja all kõigepealt kirjandust üldiselt ning erikäsitlused kõikidest kirjanduse "liikidest", välja arvatud ilukirjandusest, paigutada eriartiklitesse. Seejärel käsitleda selle pealkirja all ilukirjandust.

Argumente kummagi ettepaneku poolt ja vastu on esitatud arutelulehtedel Arutelu:Kirjandus ja Arutelu:Ilukirjandus ning ka edasine sisuline diskussioon toimub seal.

Ole hea ja lisa oma hääl vaid ühele variandile vastava malliga ja allkirjaga Poolt: {{poolt}} – Erapooletu: {{erapooletu}}

Variant 1

• Poolt Siim 27. august 2005, kell 22.40 (UTC)
• Poolt Mona 28. august 2005, kell 07.29 (UTC)
• Poolt --Lulu 28. august 2005, kell 09.31 (UTC)
• Poolt (kodurahu ja natukegi lyhemate artiklite huvides) --Oop 28. august 2005, kell 18.58 (UTC)
• Poolt Taivo 29. august 2005, kell 12.06 (UTC)
• Poolt --Boy 29. august 2005, kell 23.28 (UTC)

Variant 2

• Poolt Andres 27. august 2005, kell 22.45 (UTC)

Erapooletu

• Erapooletu (minu jaoks sobivad tõeati mõlemad variandid, kui need on korralikult teostatud) - Ahsoous 27. august 2005, kell 23.07 (UTC)
• Erapooletu oleksin pigem esimese võimaluse toetaja, aga hetkel leian, et aktiivsemad pooldajad lähtuvad vildakalt positsioonilt ehk soovivad traditsioonilise mõistekäsitluse mõnel määral üle sodida isiklikest harjumustest lähtuvalt. Noh, aga eks ma panin ise ka ennist pisut mööda. --Ker 28. august 2005, kell 19.47 (UTC)
• Erapooletu Mõlemal variandil on nii pluss-kui miinuspooled. Andrese kasuks räägib see, et kui inimene tõesti ütleb "kirjandus on üks minu huvialadest", siis mõeldakse selle all ilukirjandust kui kirjanduse sünonüümi; samas on õigus ka Siimul, sest teadlaste omavahelistes vestlustes mõeldakse sageli erialakirjandust, samas tähenduses kasutatakse seda ka referaatide, uurimustööde jne puhul. Nii et jah, valik on väga raske. Mario 29. august 2005, kell 14.25 (UTC)

Tulemus

Variant 1:    6 häält
Variant 2:    1 häält
Erapooletu:   3 häält
Tulemus: Käsitleda artikli "Kirjandus" all kirjandust üldiselt ning erikäsitlused
  kõikidest kirjanduse "liikidest", sealhulgas ilukirjandusest, paigutada eriartiklitesse

Arutelu

Ma pakuks välja üldse kolmanda variandi. Teha artiklist Kirjandus täpsustuslehekülg, sest minumeelest pole kirjandusest üldiselt sügavat mõtet eraldi artiklit kirjutada. Täpsustuslehekülg võiks siis natuke pikemalt kui 1 lausega seletada erinevate kirjanduse jaotamise võimalustest ja sisaldada linke teistele alamliikidele. Mõneti on see lahendus simese variandi modifikatsioon. --Boy 29. august 2005, kell 18.33 (UTC)

Täpsustuslehekülje ülesanne on eristada artikleid, millel muidu oleks ühesugune pealkiri. Minu meelest ei tuleks selliseid artikleid ka 1. variandi puhul rohkem kui kaks. Sel juhul piisaks täpsustusest ühe artikli alguses. Andres 29. august 2005, kell 18.41 (UTC)

Tegelikult siiski mitte ainult. Sisaldavad ju täpsustusleheküljed ka ligikaudselt sarnaseid termineid. Nt. Ford aga see selleks. Mulle hakkab tunduma, et pooldan sellist varianti kus lehekülg kirjandus sisaldaks erinevate kirjandusstiilide loetelu ja paari lauselist kokkuvõtet. A-la, et luule on see ja näitekirjandus on see. Ja kõikide "alamstiilide" kohta oleks eraldi leht. Ka termini ilukirjandus lehekülg oleks analoogiline aga ei hõlmaks osasid alamstiile võibolla näiteks filosoofilisi traktaate vms. kuigi ilmselt on kõik jaotused vaieldavad. Ühesõnaga minu nägemuses oleks nii artikkel kirjandus kui ka artikkel ilukirjandus tegelikult kokkuvõttelehed ainult kirjandus oleks "üldisem". Detaile info mingi liigi kohta oleks sellistel lehtedel nagu näiteks luule või näitekirjandus (see muidugi on äärmiselt lihtsustatud näide aga ma pole pädev ilma pikemalt järele mõtlemata oskuslikumalt liigitama). --Boy 29. august 2005, kell 23.27 (UTC)

Lulu tegi juba mustandi (Kasutaja:Lulu/Kirjandus), mis ei ole täpsustusleht, kuid muidu peaks minu meelest Sulle vastuvõetav olema. Leian, et artiklit "Ilukirjandus" ei saa niiviisi kirjutada, sest sellest on kirjutada ka palju muud peale liigituse. Võib-olla ka tuleks artiklisse "Kirjandus" veel palju muud lisada. Andres 30. august 2005, kell 05.36 (UTC)

Riigi infotabeli pikkus

Hääletuse küsimus

Kui palju andmeid peaks olema Riigi infotabelis võrreldes praeguse tabeliga artiklis Eesti?

Hääletuse algataja

Kasutaja:WikedKentaur

Hääletuse lõpp

23. september 2005 25. september 2005

pikendatud, et annaks standardse 2 nädalat aega täpselt välja

Taustinfo

Riigi infotabel sisaldab riigi võtmeandmeid ning kuvatakse maa artikli alguses.

Näide pikast infotabelist: fi:Saksa

Näide praegusest infotabelist: Eesti

Näide lühikesest infotabelist: nl:Duitsland

Lisaks selle nn võtmeinfo tabelile on iga valdkonna juurde pärast alati võimalik teha ka täiendavaid infotabeleid, millede test on lehel Kasutaja:TarmoK/tmpRiik.

Senine Riigi infotabeli malli loomist puudutav arutelu on lehel Malli_arutelu:Riigi_info.

Täiendav info

Kui tulemus jääb 1 ja 3 variandi vahel viiki, siis läheb käiku praegu kasutusel olev tabel ehk siis 2 variant.

Lisa hääl "erapooletu" -osasse, kui see küsimus "jätab külmaks".

Ole hea ja lisa oma hääl vaid ühele variandile malliga {{poolt}} (või {{erapooletu}} "erapooletu" -osasse) ja allkirjaga.

Rohkem

Infotabelis peaks olema rohkem andmeid kui praeguses Eesti artiklis olevas tabelis.

• Poolt - Ahsoous 23. september 2005, kell 20.41 (UTC)

Samapalju

Infotabelis peaks olema ainult need andmed, mis on praeguses Eesti artiklis olevas tabelis.

• ...

Vähem

Infotabelis peaks olema vähem andmeid kui praeguses Eesti artiklis olevas tabelis.

• Poolt ("ülearused" peatabelis on siis: rahvastiku tihedus, hümn, ISO maatähised, mootorsõidukeil (see viimane lõik hollandlaste moodi on kena)) --TarmoK 12. september 2005, kell 11.02 (UTC)
• Poolt Andres 23. september 2005, kell 06.13 (UTC)

Erapooletu

• Erapooletu --WikedKentaur 23. september 2005, kell 01.39 (UTC)

Tulemus

• Riigi infotabeli väljatöötamisel kasutatakse minimalistlikku stiili.

Artikkel "Kaart"

Artikli "Kaart" ülesehitamiseks on tehtud kaks ettepanekut:

1. Täpsustuslehekülg sõna "kaart" kohta peaks kandma pealkirja "Kaart".
2. Täpsustuslehekülg sõna "kaart" kohta peaks kandma pealkirja "Kaart (täpsustus)" ning selle juurde peaks viima link täpsustusest artikli "Kaart" päises.

Hääletuse lõpp: 21. september 2005

Argumente kummagi ettepaneku poolt ja vastu on esitatud arutelulehel Arutelu:Kaart ning ka edasine sisuline diskussioon toimub seal.

Ole hea ja lisa oma hääl vaid ühele variandile vastava malliga ja allkirjaga Poolt: {{poolt}} – Erapooletu: {{erapooletu}}

Variant 1

• Poolt --Lulu 7. september 2005, kell 11.50 (UTC)
• Poolt Taivo 7. september 2005, kell 12.11 (UTC)
• Poolt --TarmoK 9. september 2005, kell 16.15 (UTC)
• Poolt --Ahsoous 11. september 2005, kell 12.53 (UTC)
• Poolt --Oop 11. september 2005, kell 19.46 (UTC)
• ...

Variant 2

• Poolt Andres 7. september 2005, kell 13.10 (UTC)
• Poolt Jaan513 7. september 2005, kell 15.36 (UTC)
• Poolt Siim 11. september 2005, kell 19.01 (UTC)
• Poolt Boy 11. september 2005, kell 20.06 (UTC)

Erapooletu

• ...

Tulemus

Variant 1:       5 häält
Variant 2:       4 häält
Erapooletu:      0 häält
Tulemus: Täpsustuslehekülg sõna "kaart" kohta peaks kandma pealkirja "Kaart".

Mall "Täienda"

Kas loobuda mallist "Täienda"?

Hääletuse lõpp: 10. jaanuar 2006

Argumente kummagi ettepaneku poolt ja vastu on esitatud arutelulehel Malli arutelu:Täienda ning ka edasine sisuline diskussioon toimub seal.

Ole hea ja lisa oma hääl vastava malliga ({{poolt}}, {{vastu}},{{erapooletu}}) ja allkirjaga.

• Poolt Siim 21. detsember 2005, kell 09.37 (UTC)
• Vastu (vaata arutelu) --TarmoK 21. detsember 2005, kell 09.48 (UTC)
• Vastu --Metsavend 3. jaanuar 2006, kell 22.05 (UTC)
• Vastu -- (reservatsioonidega) - Ahsoous 3. jaanuar 2006, kell 22.49 (UTC)
• Poolt Akra 7. jaanuar 2006, kell 20.21 (UTC)
• ...

Tulemus

Poolt:   2 häält
Vastu:   3 häält
Tulemus: Mitte loobuda mallist "Täienda"

Arutelu

hääletuse mõtekus praegu

enne kui millestki loobuda peaks midagi olema asemele pakkuda, loobudes sellest mallist tekitaksime vaakumi ja sedasi on see hääletus praegusel hetkel minu arust mõtetu. See ei aita olukorrast välja.

Pigem tuleks esmalt teha mingi pakkumine milliseid malle kasutada ja kus ning siis hääletada seda ettepanekut --TarmoK 21. detsember 2005, kell 09.44 (UTC)

P.S. vt. ka Vikipeedia:Käimasolevate arutelude loend -> "toimeta", "täienda" jne mallide kasutamine

Siimu põhiline argument ongi ju see, et iga artiklit saab täiendada, mistõttu selline mall on mõttetu. Andres 21. detsember 2005, kell 16.38 (UTC)

see on malli tõlgenduse küsimus ja nii kaua kui ei ole malli kasutamises selgust selline tõlgendamiste erinevus jätkub, seda on juba mitmeid kordi mitmes koahas püütud arutatuda. Viga ei ole ju mallis vaid malli mõistmises (või paremas malli teksti sõnastuses). Kui lepiksime kokku et see mall listakse artiklile kui artiklis puudub sellist sisu mis on hädavajalik et mõista artikli "objekti" ja asi ants.

Spordiala puhul piisab kui seletada paari lausega millega tegu ja mis moodi seda saab eristada teistest. Riigi puhul aga on näiteks "vajalik" asukoht, väikene ülevaade geograafiast, majandusest, haldusjaotusest, ajaloost jne. Kui keegi tahab teha "täpsemaid" malle näiteks selle kohta et artiklit oleks hea laiendada/artikli kohta on veel materjale siis võib neid veel lisaks teha. --TarmoK 21. detsember 2005, kell 17.54 (UTC)

---

Kas ma saan õieti aru, et hääletati, et mallist mitte loobuda, ja nüüd on mall ikkagi kasutuselt kõrvaldatud? WTF? Minu arvates oleks vaja malli, millega saaks täiendusi "tellida." "Täienda" oli parim, mis oli. --193.40.5.245 30. august 2006, kell 21:06 (UTC)

Sellisel juhul tuleks ta kasutusele võtta uue nime all. Probleem oli selles, et see mall on rohke kasutamise tõttu devalveerunud. Mallist ei ole loobutud, lihtsalt ta on praegu tühjendatud. Andres 30. august 2006, kell 21:54 (UTC)