Vesinikkloriidhape

Allikas: Vikipeedia
Soolhape

Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus. Soolhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Soolhapet kasutatakse laialdaselt tööstuses. Inimeses on soolhape maohappe koostiseks. Vesinikkloriidhape on kõikide metallikloriidide lähtehape.

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soolhape on tugev, üheprootoniline ja hapnikuta hape, mis eraldab happejäägina lihtaniooni Cl.

Soolhape on veest tihedam. Ta moodustab positiivse aseotroobi, mille keemistemperatuur on 110 °C ja mis sisaldab 20% vesinikkloriidi. Suurema kontsentratsiooniga soolhappest lendub kergesti vesinikkloriidi, mis õhuniiskusega kokku puutudes võib moodustada suitsu – sellest nimi "suitsev soolhape".

Soolhape lendub lahusest kergesti.

Tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vesinikkloriidi molekulaarmudel

Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast:

\mathrm{2\,NaCl + H_2SO_4 \longrightarrow Na_2SO_4 + 2\,HCl}

Keemiatööstuses saadakse soolhapet kloorpaukgaasi põlemisel:

\mathrm{Cl_2 + H_2 \longrightarrow 2\,HCl}

Valmis happe saamiseks lahustatakse HCl vees:

\mathrm{HCl + H_2O \longrightarrow H_3O^{+} + Cl^{-}_{(aq)}}

Teise võimalusena saab kasutada ka NaCl (keedusoola) elektrolüüsi. Naatriumkloriidi vesilahusesse alalisvoolu juhtimisel hakkavad Na+ ja Cl- ioonid liikuma vastaslaenguga elektroodide suunas. (vastavalt - Na+ liigub anoodi juurde ja Cl- katoodi juurde) Katoodil liidab naatriumioon endaga elektroni ja muutub neutraalseks aatomiks Na++e-=Na. (toimub redutseerumine) Klooriga toimub oksüdeerumine (anoodil). Kuna Cl pole püsiv aine, liituvad kaks kloori aatomit molekuliks: 2Cl=Cl2.

Skemaatiliselt võib lühidalt avaldada elektrolüüsi järgmiselt:

Na < Na++e- < NaCl > Cl--e- > Cl

Naatriumi reageerimisel veega, saame naatriumhüdroksiidi.