Veronika Dolina

Allikas: Vikipeedia
Veronika Dolina

Veronika Dolina (vene keeles Вероника Долина; sündinud 2. jaanuaril 1956 Moskvas) on vene ja nõukogude laulja ja luuletaja, heliloojana enam kui 500 laulu autor.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Veronika Dolina sündis lennukikonstruktori Arkadi Fischeri ja arsti Ljudmilla Dolina peres. Ta emapoolne vanaisa oli pärit Vad-Raškovist Bessaraabias, sõdis Vene kodusõjas punaste poolel Grigori Kotovski ratsaväebrigaadis ning oli seejärel Odessa kahurväekooli komissar[1]. Vend Aleksandr Dolin on ilukirjanduse tõlkija, kes tõlgib jaapani keelest vene keelde.

Dolina oli Jegor Gaidari klassikaaslane. Ta lõpetas ka muusikakooli.

1979. aastal lõpetas Dolina Moskva Lenini-nimelise Riikliku Pedagoogilise Instituudi prantsuse keele õpetajana. Mõnda aega töötas ta raamatukogus, seejärel erialaajakirja toimetuses.

1971. aastal hakkas Veronika Dolina kirjutama laule ja esitama neid kuuekeelse kitarri saatel. Enamikule lauludest kirjutas ta ise nii sõnad kui ka meloodia, ent ta on teinud laule ka Junna Moritsi sõnadele ning kirjutanud laule koostöös Aleksandr Suhhanoviga. 1970. aastate keskpaigast osales Dolina Moskva autorilaulu klubis, ehkki suur osa klubi liikmeist suhtus kriitiliselt tema teravasse loomemaneeri ning laulude rõhutatult naiselikku temaatikasse.

Nagu teisedki autorilaulude esitajad, sai ka Dolina hakata oma laule regulaarselt avaldama alles perestroika ajal. 1986. aastal ilmus tema esimene plaat. Teise plaadi tiraaž ületas juba 1 miljoni. 1987. aastal sai ta Moskva dramaturgide komitee liikmeks, samal aastal ilmus Pariisis ta esimene luulekogu.

1989. aastal avaldas plaadifirma Meloodia Veronika Dolina CD "Элитарные штучки". 2014. aasta alguseks oli tal ilmunud 19 luulekogu, 9 vinüülplaati ja 24 CD-d. 2011. aastal ilmus tema tõlkes Marie de France'i leede kogumik "Мария Французская. Двенадцать повестей".

2005. aastal pälvis Dolina kirjanduspreemia "Венец".

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Veronika Dolina praegune (kolmas) abikaasa on filmilavastaja Aleksandr Muratov. Neil on kolm poega ja üks tütar, nende seas ajakirjanik ja kinokriitik Anton Dolin ning näitleja ja muusik Oleg Dolin.

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1986 – «Позвольте быть вам верной» (vinüülplaat)
  • 1987 – «Мой дом летает» (vinüülplaat)
  • 1987 – «Когда б мы жили без затей» (vinüülplaat)
  • 1989 – «Элитарные штучки» (vinüülplaat)
  • 1990 – «Волшебный сурок» (vinüülplaat)
  • 1993 – «Невинград»
  • 1995 – Судьба и кавалер
  • 1996 – «Любая любовь»
  • 1998 – «Будто письма» (koos Mihhail Volodiniga)
  • 1999 – «Mon Petit Tambour» (prantsuse keeles "Minu väike trumm")
  • 1999 – «Бальзам»

  • 1999 – «Табак»
  • 2000 – «Дитя со спичками»
  • 2000 – «Железная дева»
  • 2000 – «Сказочки на потолке»
  • 2001 – «Фараон»
  • 2003 – «Тринадцать бриллиантов»
  • 2004 – «Фатрази»
  • 2005 – «Старые французские сказки»
  • 2006 – «Водевир»
  • 2007 – «Медальончик»
  • 2009 – «Головокружение»
  • 2011 – «Ночная дудочка»
  • 2013 – «Сторож и ветеринар»

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]