Verev lemmalts

Allikas: Vikipeedia
Verev lemmalts
Impatiens Glandulifera.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond: Lemmaltsalised Balsaminaceae
Perekond: Lemmalts Impatiens
Liik: Verev lemmalts
Ladinakeelne nimetus
Impatiens glandulifera
Royle
Sünonüümid

Impatiens roylei

Verev lemmalts (Impatiens glandulifera) on üheaastane rohttaim lemmaltsaliste sugukonnast lemmaltsa perekonnast.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Verev lemmalts on pärit Himaalajast. Teadaolevalt esimest korda külvati taime ilutaimena Dresdeni aedadesse 1837. aastal. Praeguseks on verev lemmalts peaaegu kõikjal Euroopas naturaliseerunud invasiivne võõrliik, mis tõrjub välja kohalikku taimestikku. Paljudes riikides on asutud aktiivselt tema leviku vastu võitlema.[1]

Taim eelistab niiskeid ja varjulisi kasvukohti; kasvab jõekallastel, puisniitudel, metsas.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Verev lemmalts on kiirekasvuline taim. Ta kasvab kuni 1,5…2 meetri kõrguseks. Teravahambalise servaga suhteliselt kitsad lehed on 5…25 cm pikkused.

Õitseb juulis ja augustis. Roosad kiivrikujulised tugevalõhnalised õied on 3…4 cm pikkused ja umbes 2 cm laiused.

Vili on 3…5 cm pikkune tõlvikukujuline kupar, mis puutest lõheneb ja katapulteerib seemned kuni 7 meetri kaugusele. Õied ja viljad on enamasti varrel samaaegselt.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Margot ja Roland Spohn. "Mis lill see on?", Sinisukk 2008, ISBN 978-9949-14-409-9

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]