Vennad Lõvisüdamed

Allikas: Vikipeedia
Vennad Lõvisüdamed
Autor Astrid Lindgren
Algpealkiri Bröderna Lejonhjärta
Tõlge Vladimir Beekman
Illustraator Ilon Wikland
Päritolumaa Rootsi Rootsi
Keel rootsi
Žanr(id) lastekirjandus
Kirjastaja Rabén & Sjögren
Eesti kirjastaja Eesti Raamat
Avaldamisaeg 1973
Eesti avaldamisaeg 1987

"Vennad Lõvisüdamed" on tuntud rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni 1973. aastal kirjutatud romaan. Tegu on fantaasiamuinaslooga, mille aineks on kahe venna elu pärast surma.

Sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teose minategelane on Karl Lõvi ehk Kalle, keda tuntakse rohkem Korbina. Ta on 9-aastane haiglane poisike, kes on haiguste tõttu pidanud enamiku oma elust veetma voodis. Kuulnud pealt õmblejast ema ja klientide jutuajamist sellest, et ta peagi sureb, tahab ta teada tõde oma vanemalt vennalt Joonatanilt, keda ta väga imetleb. Joonatan lohutab teda jutuga imelisest Nangijaalast, kuhu kõik inimesed peale surma lähevad.

Üsna pea pärast seda hukkub Joonatan venda päästes tulekahjus. Järelehüüdes ristib Joonatani klassijuhataja ta Richard Lõvisüdame järgi Joonatan Lõvisüdameks. Peagi sureb ka Korp, kes leiab end seismas Kirsiorus, kesk Nangijaalas. Poiste koduks saab Rüütli talu, millel on silt "Vennad Lõvisüdamed". Nii hakkab Karl kandma Karl Lõvisüdame nime. Ometi pole sealnegi elu nii täiuslik, nagu Joonatan oli kirjeldanud; hoolimata sellest, et Kirsiorg on Nangijaalas tõeline imedemaa, on see vaid pool tõde. Teispool mägesid asub Kibuvitsaorg, mida valitseb türann nimega Tengil, kes on taltsutanud kohutava koletise, lohe nimega Katla.

Raamatu tegevustik ongi seotud peamiselt Karli ja Joonatani seiklustega, kui nad võitlevad Tengili ja Katla vastu. Kurjus võidetakse, et ent vennad on raamatu lõpuosas sunnitud tegema hüppe kaljult sügavikku. Joonatan on lohemao eest põgenedes saanud koletise tulekeelest pöördumatu halvatuse ning vennad otsustavad hüpata kaljult surma, s.t. Nangiliimasse - maailma teispool Nangijaalat.

Inspiratsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Autorile meeldis jalutada surnuaedades ning Stockholmi Norra Kyrkogårdeni nimelisel surnuaial märkas ta vendade Bernströmite hauakivi. Mõlemad olid surnud väga noorelt. Peagi jäi talle Vimmerby kirikuaias silma ka hauakivi tekstiga „Siin puhkavad imikutest vennad Fahlénid, surnud aastal 1860“. Nii tuli Asrid Lindgrenile mõte kirjutada muinasjutt kahest vennast ja surmast. Vennaarmastuse pilt täienes ka „Vahtramäe Emili“ filmi tegemise ajal, mil kirjanik nägi väikest Janne Olssonit koos tema suure vennaga.

Sõna Nan-gi on leiutatud Astrid Lindgreni noorima lapselapse poolt ja keegi teine ei teadnud selle tähendust. Nii hakkas autor mõtlema, mis see küll olla võiks. Sellest tüvest tuletati Nangijaala – tähtedetagune maa. [1]

Tegelased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karl Lõvisüda ehk Karl Lõvi ehk Kalle ehk Korp on 9-aastane nõrga tervisega poiss, kes on suurema osa oma elust pidanud haigevoodis lamama.

Joonatan Lõvisüda ehk Joonatan Lõvi on Karli 13-aastane vend, kes on tuntud nii oma ilusa välimuse, hea südame kui tarkuse poolest. Ta hoiab oma väikest venda väga.

Sigrid Lõvi on poiste ema, kes töötab õmblejana. Perekond elab puumajas Fackelrosi linnajaos.

Aksel Lõvi on poiste isa, kes läks merele 7 aastat enne raamatu tegevuse algust ja kellest nad pole sestsaadik midagi kuulnud.

Greta Andersson on Joonatani klassijuhataja, kes pärast poisi surma kirjutab ajalehte järelhüüu.

Sofia on Nangliaana elanik. Ta pole ei noor ega vana ja ta nahk on pruun nagu inimestel, kes igasuguse ilmaga väljas on. Sofia elab Kirsiorus Tulbi talus üksi oma tuvide, kitsede ja mesilastega ning ta aed on nii lilli täis, et seal mahub vaevalt liikuma. Joonatan kutsub Sofiat tuvikuningannaks, sest ta tuvid on lumivalged ja suudavad lennata läbi taevakauguste kuitahes pikka maad. Sofia annab poistele süüa ja Joontan viib tema roosidele väetist ning hoolitseb nende eest, samuti aitab ta Sofiat nende salajases võitluses Tengili vastu.

Kõrtsmik Jossi ehk Kuldkikas peab Kirsiorus „Kuldkikka“ kõrtsi, kus peetakse ka külakoosolekuid. Tema on Kirsioru äraandja, kelle Tengil lubas teha Kirsioru pealikuks. Ta hukkub Karmi koses, üritades oma paljastamisel põgeneda aerupaadiga mööda Ürgjõgede jõge.

Hubert on punase habemega mees, kes on tuntud oma tõreda oleku poolest. Ta on Kirsioru osavaim vibulaskja ning peab muuhulgas jahti jänestele ja ka huntidele, Karlile toob ta kord suitsutatud lambakintsu. Hubert armastab väga hobuseid, tal endal on valge hobune nimega Blenda. Ta hukkub võitluse päeval Kibuvitsaoru eest, langedes esimesena.

Orvar on Kibuvitsaoru elanik, kes oli sealne Tengili vastase võitluse juht, kuni ta tabati ja Katla koopasse viidi. Joonatan ja Karl päästavad ta vangist välja ning hoolimata nälgimisest ja nõrkusest on temas endiselt näha mässajat ja vabadusvõitlejat. Tal on kummalised põlevad silmad. Orvar pole allaandja tüüpi ning lõpuks juhib ta viimast lahingut Tengili vastu.

Veder on üks Tengili meestest, kes Karli leidis.

Kader on üks Tengili meestest, kes koos Vederiga Karli „koju“ Kibuvitsaorgu viis.

Mattias on Kibuvitsaoru elanik, kes päästab Karli, olles nõus Tengili meestele mängima, et poiss on ta lapselaps. Karlile jääb silma, et ta hoovil on lumivalge tuvi – ja see oligi Sofia tuvi, nimega Bianca. Mattiase juures peidab ennast ka Joonatan. Pärast Orvari sattumist Katla koopasse on Mattias see mees, kes juhib Kibuvitsaoru salajast võitlust Tengili vastu. Ta hukkub võitluse päeval. Joonatan jutustab Karlile, et ta saab seejärel endale Nangiliimas vana talu ilusas Õunapuuorus.

Paks Dodik on Tengili mees, üks müürivahtidest. Tema valvata on müürilõik Mattiase talu taga.

Pjuke on Tengili nõunik, ülbe olekuga mees, kellel on valge hobune. Tema peab Tengili eest kõnesid, kuna viimase väärikus ei luba ise orjadega kõneleda.

Antonia on Tengili poolt külaplatsil tapetud mehe naine. Pärast mehe surma lõikas ta maha oma pikad juuksed ja tegi neist vibunööri.

Elfriida on väike paks ja lahke eideke, kes elab sügaval metsas väljaspool Kibuvitsaoru müüre, seltsiks kitsed ja hall kass. Joonatan saab temaga hästi läbi ja ta annab poistele kitsepiima.

Pärk on Tengili mees, kes tahtis teistele eputamiseks kose läheduses oma hobusega risti läbi jõe kaljupangani minna. Joonatan päästis tema ja ta hobuse uppumissurmast. Hiljem, Karmanjakast lahkudes, on Pärk see, kes taipab, et tegemist on põgenevate Lõvisüdamete ja Orvariga ning asub koos teiste Tengili meestega neid jälitama.

Tengil on Kibuvitsaorgu valitsev türann.

Katla on tänu sõjasarvele Tengilile alluv ürgne lohe, kelle järgi on sai nime Katla koobas.

Karm on iidne lendmadu, kelle järgi on nimetatud Karmi kosk. Ta on Katla ürgne vaenlane ja teineteise tõttu nad mõlemad ka surevad.

Eestikeelsed trükid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]