Vene-Rootsi sõda (1495–1497)

Allikas: Vikipeedia
Vene-Rootsi sõda (1495–1497)
Toimumisaeg 14951497
Toimumiskoht Ingeri, Lõuna-Karjala, Soome
Tulemus 1497. aasta 3. märtsil sõlmitud 6-aastane vaherahu, millega säilisid sõjaeelsed piirid
Osalised
Flag of Sweden.svg Rootsi Kuningriik Russian coa 1589 grozny.png Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Svante Nilsson
Sten Sture Vanem
Knut Posse
Ivan III
Daniil Štšenja
Jakov Koškin
Vassili Fjodorovitš Šuiski
Vassili Ivanovitš Kosoi Patrikejev
Andrei Fjodorovitš Tšeljadin
vürst Ivan Fjodorovitš Gundor
vojevood Mihhail Kljapin
Rostovi vürst Aleksandr Vladimirovitš

Vene-Rootsi sõda (1495–1497) oli sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel valduste üle Soomes ja Karjalas, aastatel 1495–1497.

Soome territoorium Lõuna-Soomes, ajaloolised piirkonnad: Päris-Soome, Uusimaa, Satakunta, Häme, Savo, Pohjanmaa olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territoorimi Karjala hõivamisel ning edasitungil idapoole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid Loode-Venemaal valitsenud ja Ingerisse laienenud Novgorodi vabariigi huvidega. Rootsi edasitungil idasuunaltoimus 1240. aastal Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši poolt juhitavate Novgorodi vägedega Ižora jõe Neevasse suubumiskohas toimunud Neeva lahing. 1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal kindluse ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid novgorodlaste väed rootsi väesalga ja vallutasid kindluse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta 12. augustil Orešekis/ Pähkinälinnas sõlmitud Pähklisaare rahu. Piirijoon valduste vahel märgiti Soome lahest mööda Sestra jõge, põhjapool Saima järveni ja seejärel loodes kuni Botnia laheni.

Rootsi valduste (Soome) ja Novgorodi vabariigi vaheline piirijoon pärast 1323. aastal Orešekis/ Pähkinälinnas sõlmitud Pähklisaare rahu

Novgorodi vabariigi territooriumis moodustas kahe riigi vaheline ala Ingerimaal, Vadja viiendiku. Novgorodi valdusse jäid Ingerimaal, Vadja viiendikus Käkisalmi kirikukihelkonna (vene Корельский уезд) pogostid: Ilomantsi (Иломанский погост), Kaupungin ehk Räisälä (Городенский), Kurkijoki (Кирьяжский), Rautu (Ровдужский), Sakkola (Саккульский), Salmi (Соломянский), Sortavala (Сердовольский).

Rootsi valdustesse Karjalas jäid Karjala kannasel ja Laadogast põhjasuunal: Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid.

Karjala ajaloolised osad

Moskva suurvürsti Ivan III poolt ellu viidud "Venemaa taasühendamise" käigus allutas Moskva suurvürstiriigile 1478. aastal Novgorodi vabariigi ning liitis suurvürstiriigiga Novgorodi valdused.

Sõjaliste ettevalmistustena alustati Ivan III poolt Narva jõe suudmes Ivangorodi kindluse ehitamisega 1492. aastal (mis lõpetati 7 nädalaga) ning 1493. aastal Rootsi vaenlase Norra ja Taani kuningriigi kuninga (1481–1513) ja Kalmari uniooni monarhi Hansuga.

1495. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna Rootsi kuningriigi valdusi Soomes. 30. novembril 1495 saavutasid end kaitsnud soomlased Viiburi kindluse ülema Knut Posse juhtimisel vene vägede üle võidu.

1496. aastal uuesti rünnanud venelased jõudsid läbi Karjala ja Savo, Hämeni. Rootsi abi venis sisetülide tõttu. Kui see aga ükskord kohale jõudis, asusid rootsi väed sõjaretkele ning purustasid 1496. aasta suvel, Narva jõe äärde püstitatud venelaste piirikindluse Ivangorodi.

1497. aastal sõlmiti Rootsi-Vene vaherahu. 1497 pagendati Soome ka taanlaste poolt alistuma sunnitud Sten Sture Vanem, kus tal küll keelati omada suuremaid ja tähtsamaid kindlusi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]