Vene-Balti sadam
Vene-Balti sadam (sadama kood: EE VEB) on sadam Tallinnas. See asub Kopli lahe kirdeosas Kopli poolsaare edelarannikul, Põhja-Tallinna linnaosas, Kopli tänav 103.
Sadam maa-ala on 581 965 m2. Sadamas on 21 kaid üldpikkusega 2430 meetrit ja 3 Tallinna Laevatehase ujuvdokki. Suurim sügavus kai ääres on 11,4 meetrit.
Suurim võimalik laev, mida Vene-Balti sadam vastu võtta suudab, on kuni 200 m pikk ja kuni 35 m lai, süvisega kuni 11,0 m või kuni 7,5 m (põhjapoolseimas basseinis). Põhjapoolseima basseini kõrval asub naftatoodete terminal Dekoil ning seal laaditi varasemail aastail laevadele kuni 3 miljonit tonni naftatooteid.
Teenused sadamas[muuda | muuda lähteteksti]
Sadamas osutatavad teenuste liigid on:
- laevadele osutatavad põhiteenused: laevaremonttööd, kaikoha, portaal- ja ujuvkraana eraldamine,
- pukseerimistööd, dokkimine ujuvdokkides.
Sadamas asuvate organisatsioonide täiendavate teenuste liigid on:
- laevade agenteerimine;
- laeva kaldaelektri- ja telefonivõrku lülitamine;
- stividoritööd;
- kaupade ladustamine (ka tollilaos);
- pilsi- ja feekaalvee vastuvõtt;
- olmejäätmete vastuvõtt.
Sadamas on võimalik:
- täiendada laeva kütuse- ja toiduvarusid;
- teostada laevadel desinfektsiooni, desinsektsiooni, deratisatsiooni ja fumigatsiooni;
- teostada meeskonna vahetust.
Vene-Balti sadamal on kaks eraldi sissepääsuga basseini:
Põhjabassein[muuda | muuda lähteteksti]
- Põhjabasseini moodustavad kahe muuli ja kahe kaldatammiga piiratud veeala:
- Vana-Lääne muul üldpikkusega 480 m on jaotatud neljaks kaiks numeratsiooniga 0–3. Kaidele nr. 0, 1, ja 2 on juurde toodud torustik naftasaaduste ümberlaadimiseks laevadele. Kai nr. 0 ääres on 84 m. pikkune sildumisliin tankeritele, mis võimaldab vastu võtta kuni 185 m pikkuseid aluseid.
- Vana-Põhja kaldatamm üldpikkusega 265 m on jaotatud kaideks nr. 4 ja 5. Kaisid nr. 3, 4, 5, 6 ja 7 kasutatakse remonditavate laevade teenindamiseks ja kaupade lastimiseks/lossimiseks. Kaidel on portaalkraanad tõstejõuga 10 t, tööstusvoolu, suruõhu, tuletõrje ja mageda vee magistraalid.
- Vana-Ida kaldatamm üldpikkusega 240 m, kaide nr. on 6 ja 7. Kaide nr. 6 ja 7 juurde viib raudtee, mis on ühenduses AS Eesti Raudtee infrastuktuuriga.
- Keskkai on kai nr. 8 pikkusega 150 meetrit.
Lõunabassein[muuda | muuda lähteteksti]
- Lõunabassein, sadamasuu laius ca 120 m, võib vastu võtta laevu pikkusega kuni 200 m, laiusega kuni 35 m ja süvisega kuni 7,2 m. Kaid on ehitatud kaldatammile ja kahe muuli sisekülgedele.
- Põhja kaldatamm — üldpikkusega 461 m on jaotatud viieks kaiks numeratsiooniga 9÷13. Kaid on varustatud kolme portaalkraanaga tõstejõuga 10 t ja ühe 32 tonnise tõstejõuga kraanaga, suruõhu, tuletõrje vee magistraaliga.
- Kai Nr.9 kõrval, idas, sadamasuu vastas seisavad kolm ujuvdokki.
- Kaidele 12, 13 viib raudtee.
- Läänemuul üldpikkusega 240 m eraldab Lõunabasseini Põhjabaasseinist ja on jaotatud kaheks kaiks nr.14 ja nr.15. Kai nr 14 juurde viib raudtee. Kaidel on elekter, vesi, suruõhk ja telefon ning kaks portaalkraanat tõstejõuga 30 t ja 20 t. Neid kaisid kasutatakse ka suuremõõtmeliste, raskekaaluliste konstruktsioonide ja konteinerite lastimiseks.
- Lõunamuul üldpikkusega 500 m on jaotatud 5 kaiks numeratsiooniga 16÷20. Kaisid kasutatakse seisukaidena.
Koondtabel kaide pikkuse ja sügavuse kohta[muuda | muuda lähteteksti]
| Vene-Balti sadam | Kai number | Sügavused (m) | Pikkus (m)[1] |
|---|---|---|---|
| Põhja bassein | 0 | 10,9 m | 185 m (Naftaterminaal) |
| Põhja bassein | 1 | 8,3 m | 160 m (Naftaterminaal) |
| Põhja bassein | 2. | 6,3 m | 130 m (Naftaterminaal) |
| Põhja bassein | 3. | 4,1 m | 100 m |
| Põhja bassein | 4. | 6,5 m | 132,5 m |
| Põhja bassein | 5. | 7,8 m | 132,5 m |
| Põhja bassein | 6. | 10,0 m | 120 m |
| Põhja bassein | 7. | 10,0 m | 120 m |
| Põhja bassein | 8. | 10,0 m | 120 m |
| Lõuna bassein | 9. | 5,5 m | 92 m |
| Lõuna bassein | 10. | 7,2 m | 92 m |
| Lõuna bassein | 11. | 7,4 m | 92 m |
| Lõuna bassein | 12. | 7,2 m | 92 m |
| Lõuna bassein | 13. | 7,5 m | 92 m |
| Lõuna bassein | 14. | 7,5 m | 120 m |
| Lõuna bassein | 15. | 7,4 m | 120 m |
| Lõuna bassein | 16. | 6,0 m | 100 m |
| Lõuna bassein | 17. | 6,3 m | 100 m |
| Lõuna bassein | 18. | 6,6 m | 100 m |
| Lõuna bassein | 19. | 7,1 m | 100 m |
| Lõuna bassein | 20. | 6, 5 m | 100 m |
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Sadam ehitati 1911. aastal asutatud Vene-Balti laevaehitustehase sadamaks[2].
Nõukogude armee topograafilistel kaartidel (o42, 1:25 000) (1961, 1987) on tänast Vene-Balti sadamat ja Piirivalvesadamat kokku nimetatud Kopli Põhjasadamaks[3].
Ajaloolise Vene-Balti sadama lõunapoolseimast sadamabasseinist on moodustatud iseseisev Piirivalvesadam.
Perestroika ajal olid tehase töötajad detsembris 1989 asutanud rendiettevõtte, mis hakkas remontima ka kauba- ja reisilaevu. 1989. aastal remonditi tehases esimene välismaa reederi laev – Soome kuivlastilaev Trаde Wind. 1995. aastal loodi AS Balti Laevaremonditehas.[4] 2001. aastal omandas BLRT Grupp nii Tallinna Meretehase kui ka Klaipeda laevaremonditehas. Balti Laevaremonditehas nimetati ümber kontserniks BLRT Grupp. Nii ettevõtte peakontor kui ka hulk Tallinnas asuvaid tütarettevõtteid tegutsevad Tallinnas Kopli poolsaare lõpus ja Vene-Balti sadamas.
Pikemalt artiklis BLRT Grupp
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ VENE-BALTI SADAM. SADAMA EESKIRI Kehtib alates 11.01.2018, Lisa 1. Koondtabel kaide pikkuse ja sügavuse kohta. Alus: Vene-Balti sadama peakapteni korraldus 11.01.2018 a.
- ↑ Jaak Juske (04.12.2015). "Vene-Balti asumi põnev ajalugu". Jaak Juske blogi: Siit saate lugeda, mida arvan elust Eestis ja laias maailmas. Vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maa-amet. "Geoportaal". Vaadatud 22.10.2018.
- ↑ BLRT Grupp 100. Tallinn, 2012
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vene-Balti sadam |