Veetaimed

Allikas: Vikipeedia

Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Kuna elamine vees ja veepinnal vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumusi, siis suudavad paljud veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases.

Veetaimede seas on nii alamaid taimi (näiteks vetikad) kui ka kõrgemaid taimi.

Veetaimede hulgas on mitmeid, mis levivad võõrliikidena. Mitmed neist paljunevad vegetatiivselt varretükikeste kaudu. Eestis on näiteks selline võõrliik kanada vesikatk.

Veetaimede kohastumusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veetaimedel on rida iseloomulikke omadusi:

Veetaimede üldine jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veetaimede klassifikatsioone on aja jooksul välja pakutud väga palju.

Eesti oludes on üheks enimkasutatavaks Aime Mäemetsa (1985[1]) loodud liigitus, kus ta lähtus taimede ökoloogiast ja kasvuvormist:

1. ujutaimed ehk lemniidid
2. veesisesed taimed (sünonüümid: submerssed taimed, sukeltaimed)
2A põhjataimed
a) isoetiidid (tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult)
b) samblad
c) mändvetikad
2B elodeiidid
2C nõrgalt juurdunud ehk tseratofülliidid
3. ujulehtedega (ujulehised) taimed ehk nümfeiidid
4. kaldaveetaimed ehk helofüüdid

Lisaks eelmainituile on ka amfiibseid taimi (nt ristlemmel (Lemna trisulca), kes võivad sõltuvalt tingimustest kasvuvormi muuta.

Kõrgemate taimede jaotus lehtede asendi ja kinnitustüübi järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mäemets, A. (1985). Eri tüüpi järvede suurtaimestiku klassifitseerimine. [Käsikirjalised andmed]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]