Vaxholm

Allikas: Vikipeedia

Vaxholm (varasem nimekuju Waxholm) on linn Rootsis Upplandi maakonnas Stockholmi läänis, Vaxholmi valla keskus. Geograafilised koordinaadid on 59°24' N, 18°20' E.

Vaxholm 2013

2010. aasta lõpu seisuga on linna pindala 164 hektarit ja elanike arv 4857. Rahvastiku tihedus on 3000 in/km2. See on üks tihedamini asustatud linnu Rootsis.

Vaxholm kuulub Vaxholmi kihelkonda.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn on nime saanud seal asuva Vaxholmi kindluse järgi Vaxholmi saarel.

Nime päritolu pole selge. Rahvaetümoloogia tuletab selle nimekujust Vaktsholm ('saareke, kus vahti peetakse'); see aga ei seleta, miks naabersaare nimi on Vaxö (Vaxön).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaxholm (Vaxholms sjöstad ('Vaxholmi merelinn)) sai linnaõigused 1652.

Veel Gustav Vasa ajal kuulus Vaxö saar seal paiknenud kahe taluga (Norra Vaxö ('Põhja-Vaxö') ja Södra Vaxö ('Lõuna-Växö')) Rydboholmi mõisa ning veel kauem Östra Rydi kihelkonda. Aastal 1569 alustati selle tähtsa Stockholmi sissepääsu kindlustamist. Aastal 1558 osteti need talud kroonile ja rajati alev, mis oli mõeldud põhiliselt pidevaks vahipidamiseks ja lootsimiseks. Tolle aja kombe kohaselt kasutati asula elanike arvu suurendamiseks ka sunnivahendeid.

Umbes sada aastat hiljem mõtles leskkuninganna Maria Eleonora panna asulale nimeks Mariestad.

Aastal 1635 sai Vaxholm omaette pastoraadi. Õigusemõistmise suhtes kuulus linn koos Vaxholmi kindlusega Admiraliteedikolleegiumile. Õigust mõistis komandant osalt sõjaväelastest kaasistujatega, osalt raehärradega. Kui kindlus 1653 allutati sõjakolleegiumile, mõistis kaks korda aastas kohut maahärra poolt määratud kohtunik, keda kutsuti mõnikord justitsiaariks (justitiarie). Aastast 1714 sai viimatinimetatud amet alaliseks ja kinnistati (linnapea asemel) linna juurde; teda hakkas ametisse nimetama kuningas.

Aastal 1684 kinnitas Karl XI Vaxholmi linnakodanikele maksuvabastuse, sest nad tegelesid pidevalt vahipidamise ja lootsimisega. Aastast 1690 oli linnal oma pitser kindluse kujutisega. Karl XII ajal taotles linn oma eesõiguste uuendamist. Aastal 1730 läksid varem kihelkonnakohtu alla kuulunud asjad Vaxholmi raekohtu alla. Aastal 1734 nimetati Vaxholm aleviks, ja see nimetus jäi talle sajandi lõpuni, kuigi Vaxholmi justitsiaar jäi võrdseks linnade linnapeadega. Aastal 1844 sai linn õiguse valida saadik Riksdagi.

Ehitised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kindlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaade Vaxholmi kindlusele edelast.
Next.svg Pikemalt artiklis Vaxholmi kindlus

Västeråsi riigipäeval 1544 otsustati, et Vaxholmi saart tuleb kindlustada, et kaitsta juurdepääsu Stockholmile ning et saaks mööduvaid laevu läbi otsida ja neilt tolli nõuda. Aastal 1549 ehitati esimene kindlustus, mis oli lihtne rõhtpalkmaja. Koha valis kuningas Gustav Vasa ise. Johan III ajal asendati rõhtpalkmaja ümmarguse kivitorniga. Aastal 1604 rajati uusi kindlustusi. Aastal 1612 ründasid kindlust taanlased. Samal aastal tugevdati kindlust, mida nimetati Vaxholms hus, vallidega ja muude kindlustustega ümmber torni. Järgmisel kahel sajandil alustati mitmeid lisakindlustusi, millest osa jäigi lõpetamata. Sel ajal kasutati kindlust peamiselt tollipunktina. Aja jooksul koha strateegiline tähtsus siiski jälle kasvas, eriti pärast Soome kaotamist, ja 1838 alustati täielikku ümberehitamist, mis andis kindlusele praeguse väljanägemise. Tööd said valmis 1863, aga vahepeal jõudis linnus suurtükiväe tehniliste uuenduste tõttu vananeda. Aastal 1872 katsetati kindluse vastupidavust: soomuslaev Hildur laskis oma moodsate suurtükkidega ühe müüri puruks. Samal ajal olid üha suuremaks muutuvad sõidukid kasvanud Kodjupeti väina ning kindlusest mööduva tee jaoks liiga suureks. Sellepärast süvendati Oxdjupet ning ehitati uue tee äärde Oskar-Fredriksborgi kindlustus. Pärast seda kaotas Vaxholmi linnus tasapisi sõjalis-strateegilise tähtsuse.

18. ja 19. sajandil kasutati kindlust vanglana. Vangide seas olid "suurvaras" Jacob Guntlack ja kindral Georg Carl von Döbeln.

Kindluses on filmitud osa filmist "Pippi Långstrump på de sju haven". Seal on mereröövlite pesa, kus Pipi Pikksuka isa mereröövlite käes vangis on.

Praegu on kindluses Vaxholmi kindluse muuseum, kus on ekspositsioonid muu hulgas Rootsi rannakaitsest 500 aasta jooksul, kunagisest elust kindluses, vanglast ning valmisolekust Teise maailmasõja ajal. Kindluses korraldatakse ka kunstinäitusi.

Hotell[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Waxholms Hotell

Hoone ehitati 1903. Selle kavandas juugendstiilis arhitekt Erik Lallerstedt. Hotell asub sadamas. Seal on 42 tuba, restoran ja pidukorrus.

59.4027777818.35277778