Vastseliina valla vapp
Vastseliina valla vapp on Võru maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Vastseliina valla vapp.
Vapp kinnitati 22. jaanuaril 1999.
Vapi kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Hõbedase kilbi keskel põigiti kaks sinist lainelõikelist varrast, nendel kaarjast tüvimikust tõusev viie müürisakmega linnusetorn – mõlemad punased. Torni ülaosas kolm kaksikteravkaare ja sõõriga petiknišši ning allpool kaks teravkaarelist aknaava, viimaste vahel rõngasrist – kõik hõbedased.
Põhjendus[muuda | muuda lähteteksti]
Vastseliina valla vapi põhikujundiks on 14. sajandi esimesel poolel rajatud Vastseliina piiskopilinnuse (Castrum Novum; Neuhausen; "Uus linnus") tänaseni säilinud hobuserauakujuline kirdetorn. Linnusel olid kogu Vana-Liivimaa kindlusarhitektuuris unikaalsed paaristeravkaarte ja sõõridega valgepõhjalised dekoratiivsed petikud.
Vastseliina oli Tartu piiskopkonna võimsaim piirikindlus, mis oli paljude lahingute tallermaa Liivi sõjast kuni Põhjasõjani. Linnusega samanimeline alev kujunes Ida-Võrumaa tähtsaimaks majandus- ja kultuurikeskuseks ning kihelkonna- ja vallakeskuseks.
Pärimuse järgi toimunud 1353. aasta septembris linnuse kabelis ime: altari kohal seisnud ilma igasuguse toeta rist ja kaks vahaküünalt, mis säranud üleloomulikus valguses. Selle peale alanud sinna palverändurite vool nii Liivi- kui ka Saksamaalt. Paljud pimedad saanud tagasi nägemise ja kurdid kuulmise. Seda Vastseliinale laialdast kuulsust toonud ilmutust tähistab vapil olev rõngasrist, mis on ühtlasi kristluse üldine sümbol.
Kaks sinist lainelõikelist varrast sümboliseerivad Vastseliina linnuse asukohta piiravaid Piusa jõge ja Meeksi oja. Hõbe sümboliseerib puhtust ja ustavust; punane tuld ja verd aga samuti vaprust ja julgust.