Vasalemma raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Vasalemma raudteejaam
Vasalemma jaamahoone
Koordinaadid 59° 14′ 15,2″ N, 24° 17′ 52,2″ E
Omanik AS Eesti Raudtee
Platvormid 1
Rööpapaaride arv 3
Kaart

Vasalemma raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus.

Raudteejaam asub laiarööpmelise Keila–Turba raudtee ääres 37,5 km kaugusel Balti jaamast. Jaam jääb Kulna ja Kibuna raudteepeatuse vahele.[1] Vasalemmas peatuvad Elroni Tallinnast Turbasse sõitvad elektrirongid. Jaamas võib toimuda ka kaubalaadimine. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[2]

2010. aastal valmis Vasalemmas uus 550 mm kõrgune ja 100 m pikkune teedevaheline ooteplatvorm.[3]

Raudteejaamas asub tänaseks 3 rööpapaari ja 7 pööret, lisaks suundub jaamast harutee tööstusterritooriumile (Vasalemma karjääri).[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vasalemma raudteejaam aastal 1924
Vasalemma raudteejaam
Vasalemma raudteejaam.

Vasalemma jaam rajati aastal 1917 seoses juba 1905. aastal avatud laiarööpmelise Keila–Haapsalu raudteega. Aasta hiljem valmis ka kahekorruseline puidust jaamahoone.[5]

Elektrirongide liiklus toona vastselt elektrifitseeritud Keila–Vasalemma raudteelõigul avati 15. juulil 1965.[6] [7] 1981. aastal pikendati elektriraudteed Riisipereni ja 2019. aastal kuni Turbani.

Vasalemma jaamast läks Nõukogude võimu lõpul umbes 6 km pikkune haruraudtee Murru vanglasse, mis demonteeriti 1990. aastate keskpaigas. Tänaseni on alles selle raudteetamm.

2002. aasta sügisel avati Vasalemma jaama perroonil ootepaviljon.[8]

Varem asus jaamas lisaks peateele neli kõrvalteed ning tupiktee.

Alates 2015. aastast ristub Vasalemma raudteejaama juures raudteega Eesti pikim matkarada, RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve mille kogu pikkus on 820 km Vasalemma raudtee jaam jääb 64 km juurde.[9]

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Vasalemma jaamahoone valmis 1918. aastal eriprojekti järgi.[10]

Jaamahoone erineb oluliselt varasematel kümnenditel levinud dekoratsioonirohketest kroonuhistoritsistlikest puithoonetest.

Vertikaalse proportsiooniga kahekorruselise hoone dekoratiivsus piirdub vaid vahvärki meenutava lihtsa puitsõrestikuga, mis muudab hoone raudteearhitektuuri jaoks tavatult juugendlikuks.[11]

Jaamahoone on rahuldavas seisukorras, kuid mitte enam kasutusel ning laguneb.

2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Vasalemma jaamahoone ehitiste hulka, millest hoone omanik AS Eesti Raudtee soovib vabaneda.[12]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Vasalemma". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. veebruar 2008. Vaadatud 4. jaanuaril 2010.
  2. http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
  3. AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid
  4. Vasalemma jaama tehnokorraldusakt; AS Eesti Raudtee
  5. Vasalemma raudteejaam - XX sajandi arhitektuur; Kultuurimälestiste register
  6. Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009.
  7. ESIMENE ELEKTRIRONG VASALEMMAS; Harju Elu: Harjumaa ajaleht, nr. 82, 13. juuli 1965 (DIGAR)
  8. Vasalemma rongiplatvorm saab moodsa tuulevarju; EPL, 27.09.2002
  9. Homme avatakse Eesti pikim 820-kilomeetrine matkatee - vaata selle uuel lõigul avanevaid vaateid (vaadatud 30.01.2024)
  10. Vasalemma raudteejaam • XX sajandi arhitektuur • Kultuurimälestiste riiklik register
  11. Välja, Leele (2012). 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring (PDF). Tallinn: Kultuurimälestiste riiklik register. Lk 21. Vaadatud 02.10.2023.
  12. Selgusid jaamahooned, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda ERR uudised, 01.07.2019

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Eelnev peatus
Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Kulna
Vasalemma
Kibuna