Vasakpartei (Rootsi)

Allikas: Vikipeedia
Vänsterpartiet
Vasakpartei
Rootsi Vasakpartei uus logo.png
Esimees Jonas Sjöstedt
Peasekretär {{{peasekretär}}}
Pressiesindaja {{{pressiesindaja}}}
Asutamine 1917
Ideoloogia Sotsialism Feminism
Peakorter Kungsgatan 84,
Stockholm
Liikmeskond {{{Liikmeid}}}
Kodulehekülg www.vansterpartiet.se
Ametlik ajaleht Red planet
Rootsi Vasakpartei.png

Vasakpartei (Vänsterpartiet, lühend V) on Rootsi sotsialistlik partei. Enne 1990. aastat kandis ta nime Vasakpartei - Kommunistid (Vänsterpartiet kommunisterna, lühend vpk).

Erakond asutati 1917 Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei lõhenemisel kommunistideks ja sotsiaaldemokraatideks. Vasakpartei deklareerib ennast 1996. aastast sotsialistlikuks, feministlikuks parteiks. (1996. aastal lisati sõna feministlik.) Parteil on 12 500 liiget.

Sisukord

Partei programm [muuda]

Partei ei poolda ettevõtete erastamist ja pooldab Rootsi tuumaelektrijaamade sulgemist. Vasakpartei on radikaalsemate vaadetega kui sotsiaaldemokraadid ja pooldavad egalitaristlikku ja feministliku poliitikat. Samuti ei poolda Vasakpartei Rootsi kuulumist Euroopa Liitu.

Partei rahvusvahelised kontaktid [muuda]

Partei kuulub Uude Euroopa Vasakfoorumisse ja Põhjala Vasak-Rohelisse Allianssi. Vasakpartei on mõlema mainitud organisatsiooni asutajaliige. Euroopa Parlamendis kuulub partei Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjala Vasak-Roheliste konföderatiivsesse gruppi.

Partei poliitiline seis [muuda]

Vasakpartei, Rootsi Rohelise Partei ja sotsiaaldemokraatide vahelise 1998. aasta kokkuleppe järgi toetas Vasakpartei RSDTP vähemusvalitsust ja on viimasega võimul ka paljudes Rootsi kommuunides ja läänides. 2006. aasta valimistel jäädi Rootsi parlamendis koos sotside ja rohelistega opositsooni.

Partei valijaskond [muuda]

Partei valjaskond koosneb peamiselt noortest, avaliku sektori töötajatest, ajakirjanikest ja endistest sotsiaaldemokraatidest.

Valimistel [muuda]

2006. aasta Riksdagi valimistel saadi 22 kohta 349-st (5,8%) ja 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel 2 kohta 19-st. (12,4%). Mõlemad häälteprotsendid on arvestamata 4% valimiskünnist, mis kehtis mõlematel valimistel.

Partei esimehed [muuda]

Välislingid [muuda]