Varistor

Allikas: Vikipeedia
Varistori tingmärk

Varistor (inglise k VDR Voltage Dependent Resistor) on mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus madalal pingel on väga suur, kuid rakendatava pinge tõusmisel üle teatava läviväärtuse järsult väheneb. Pinge-voolu tunnusjoon on nullpunkti suhtes sümmeetriline, mistõttu võib teda kasutada nii alalis- kui vahelduvpingel.

Erinevat tüüpi varistoride pinge-voolu tunnusjooned

Ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siemensi varistor S14K385 (see varistor muutub juhtivaks pingel 385 V ja võib hetkeliselt juhtida voolu 4500 A, püsivalt lubatav hajuvõimsus on 0,6 W)

Varistori kettakujuline takistuskeha koosneb metallide oksiidide segust pressitud tablettidest (ingl MOV metal oxide varistor). Põhikomponendiks on tsinkoksiid (ZnO), millele on lisatud teiste metallide oksiiide. Varem kasutati peamiselt polükristallilist ränikarbiidi (SiC), mille puhul tunnusjoone tõus on palju laugem. SiC-varistoride eeliseks on parameetrite suurem ajaline stabiilsus; ZnO-varistoridel hakkab lävipinge paljukordsete ülepingetõugete mõjul alanema.

Varistore valmistatakse tabletikujulistena (traatviikudega) ja SMD-komponentidena pindmontaažiks.

Varistori pinge-voolu tunnusjoone mittelineaarsust põhjustab eelkõige see, et pinge tõstmisel sagenevad mikroülelöögid ränikarbiidikristallide või oksiiditerakeste vahel, mille tulemusena suureneb järsult voolu juhtiva kanali ristlõige ja vastavalt väheneb takistus. Mida paksem on elektroodidevaheline takistuskeha, seda enam oksiiditerakesi jääb järjestikku ning seda suurem on lävipinge.

Tunnussuurused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Liigituspinge – U_{tg} – on alalispinge, mille puhul varistori läbib kindla väärtusega vool nn liigitusvool I_{tg}. Liigituspinge ei ole tööpinge.
  • Liigitusvool – I_{tg} – on varistori läbiv kindla väärtusega vool;
  • Suurim lubatav impulsspinge U_{i.max}.
  • Lubatav hajuvõimus – P_{n}.
  • Staatiline takistus – R_{s} – on võrdne alalisvoolutakistusega :R=\frac{U}{I}.
  • Dünaamiline takistus – R_{d} – on varistori vahelduvvoolu takistus R=\frac{\Delta U}{\Delta I}.
  • Mittelineaarsustegur – \beta – on pinge-voolu tunnusjoonel valitud punktile vastava staatiliseja ja dünaamilise takistuse suhe.
  • Voolu temperatuuritegur – \alpha_{I} – väljendab varistori läbiva voolu suhtelist muutust temperatuuri ühekraadise (K) muutuse kohta püsival pingel. Enamikul varistoritel on see +0,7 %/K.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varistore kasutatakse elektri- ja elektroonikalülituste kaitsmiseks toiteliini kaudu saabuvate liigpingete eest, samuti pinge ülevõngete piiramiseks, nt. vahelduvvooluahelais induktiivsusi sisaldavate ahelate katkestamisel. Varistor ühendatakse kaitstava ahelaga rööbiti.

Liigpinge-kaitselülitustes kasutatakse varistoride asemel ka supressordioode.

Vaata lisaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]