Vangalased

Allikas: Vikipeedia
Vangalased
Valgepea-vanga (Artamella viridis)
Valgepea-vanga (Artamella viridis)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Vangalased Vangidae Swainson, 1831

Vangalased (Vangidae) on Madagaskaril ja Komooridel levinud värvuliste sugukond.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vangalased on väikesed ja keskmise suurusega värvulised, pikkusega 12–32 cm.

Nende keha on jässakas, sulestikus leidub valget, musta, pruuni ja halli.

Vangalased erinevad üksteisest suuresti noka kuju ja suuruse poolest ning sellest tulenevalt ka erinevate toiduotsimise meetodite poolest – vangalased on näide adaptiivsest radiatsioonist. Paljudel liikidel on õgijate omaga sarnanev tugev konksja tipuga nokk. Eriti jäme nokk on suurnokk-vangal (Euryceros prevostii) (samas liigi Falculea palliata nokk on pikk ja kõver).

Eluviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vangalased asustavad erinevaid metsi ja võsastikke. Mitu liiki elavad Madagaskari lääneosa kuivades heitlehistes metsades. Mõni liik asustab saare edelaosa astelvõsa. Kõik vangalased on paiksed. Vangalased toituvad roomajatest, konnadest ja putukatest. Nad ehitavad kausja pesa puu otsa. Pesamaterjalina kasutatakse oksi, puukoort, juuri ja lehti.

Kaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmeid liike ohustab elupaikade kadu.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vangalaste sugulussidemed teiste värvuliste sugukondadega on ebaselged. Neid on varem arvatud lähedasteks õgijalastele.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

BirdLife