Valu-nõgespuu

Allikas: Vikipeedia
Valu-nõgespuu
Valu-nõgespuu
Valu-nõgespuu
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Selts Roosilaadsed Rosales
Sugukond Nõgeselised Urticaceae
Perekond Nõgespuu Dendrocnide
Binaarne nimetus
Dendrocnide moroides
(Wedd.) Chew, 1965
Sünonüümid
  • Laportea moroides Wedd.
  • Urtica moroides Wedd.
  • Urticastrum moroides (Wedd.) Kuntze[1]

Valu-nõgespuu[2] ehk gympie-gympie-puu[viide?] (Dendrocnide moroides) on nõgespuu perekonda kuuluv põõsastaim.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

APG III süsteemis on valu-nõgespuu liigitatud nõgeseliste (Urticaceae) sugukonda.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Valu-nõgespuu kasvab looduslikult Austraalia kirdepiirkonna vihmametsades, Maluku saartel ja Indoneesias.

Saadused[muuda | muuda lähteteksti]

Reuma korral määritakse keedetud lehtede ja koorega.[3]

Mürgisus[muuda | muuda lähteteksti]

Valu-nõgespuu liigitatakse mürktaimede hulka – kokkupuutel taimega võib osadel loomadel tekkida eluohtlik kõrvetus, selleks piisab taime riivamisest.

Kõik taime osad peale juurte – lehed, varred ja viljad – on kaetud tillukeste, torkivate, süstlanõelakujuliste karvadega, mis eritavad organismi sattudes toksiini, mida nimetatakse moroidiiniks.

Kodune esmaabi kõrvetuse korral[muuda | muuda lähteteksti]

Tugeva reaktsiooni vältimiseks pärast taime riivamist või sellega otsest kokkupuutumist võib võtta antihistamiinitableti.

Uuendusliku välispidise meetmena leiab kasutust plaastri või karvaeemaldamiseks mõeldud vahalapi kleepimine kõrvetada saanud nahapinnale ja seejärel selle järsk maharebimine.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Australian Tropcal Rainforest Plants, Dendrocnide moroides, veebiversioon (vaadatud 18.02.2015)(inglise keeles)
  2. "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. veebruar 2015. Vaadatud 18. veebruaril 2015.
  3. Umberto Quattrocchi, "CRC World Dictionary of Medicinal and Poisonous Plants: Common Names ...", lk 1357, CRC Press, 2012, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 18.02.2015)(inglise keeles)
  4. tõlkematerjalid, toimetaja: Lauri Jürisoo, Suht ohutu välimusega, aga tappev: taim, mille kõrvetus on valusaim asi maailmas, 18. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 18.02.2015)