Valli Eller

Allikas: Vikipeedia
Valli Eller
Sünniaeg 19. oktoober 1906
Albu vald
Surmaaeg 7. veebruar 1963
Tallinn
Rahvus eestlane
Tegevusala keraamik, skulptor, tehnoloog ja kunstipedagoog
Kunsti õppinud Riigi Kunsttööstuskool
Sünni- ja ristimise tunnistus
Audiplom
Valli akvarell ja Voldemar Elleri foto Vallist 1939. aastal Pariisis
Lehekülg Valli Elleri glasuuriretseptidega

Valli Eller (kuni 8. augustini 1930 Neuhaus, kuni 8. maini 1942 Talvik; 19. oktoober 1906 Albu vald7. veebruar 1963 Tallinn) oli eesti keraamik, skulptor, tehnoloog ja kunstipedagoog.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valli Elleri isa, Jaan Neuhaus (18681932) oli viinameister Seidla mõisas Järvamaal, ema Rosalie Elisabet Neuhaus (Pällo) (18701950) oli pärit Tõrremäelt Rakvere kandist. Peres oli vanem vend Artur Ferdinand Neuhaus, eestistatult Neemre (18991967). Tütar ristiti 18. oktoobril 1906 ning sai nimeks Valli Helene Neuhaus, millest annab tunnistust pastor Vikmani 1915. aastal allkirjastatud ning õppeasutustele esitamiseks mõeldud tsaariaegsel blanketil riigikeelne väljavõte kirikuraamatust. 7-aastaselt läks tüdruk õppima Rakvere M. Stroinovskaja eragümnaasiumisse. 1922. aastaselt kolis tütarlaps Tallinna tädi juurde elama ning asus õppima Tallinna I Tütarlaste gümnaasiumisse, mille lõpetas 1924. aastal.

1925. aastal astus Valli Tallinnas Riigi Kunsttööstuskooli keraamika osakonda, kus õppis Géza Jakó juhendamisel. Aastase õpingu järel pidi ta aga koolist lahkuma, sest kopsutuberkuloosi haigestunud isa ei suutnud kooliraha maksta. Siiski õnnestus kunstnikul leida võimalus järeleaitamistunde andes elatist teenida lisaks teenis ta raha nahaplastikas tarbekunstiesemete valmistamisega. 1930. aastal lõpetas Valli Eller Kunsttööstuskooli kuueaastase kursuse keraamika töökojas, saades rakenduskunstniku diplomi. Koolitööga paralleelselt võttis ta osa pedagoogikaalasest kursusest, omandandes 1929. aastal joonistusõpetaja kutse.

Kuna peale kooli lõpetamist ei leidnud noor kunstnik Eestis tööd, kolis ta 1930. aastal Soome. Välismaalaste kohta kehtis seal aga töökeeld ja elamisloa saamiseks astus ta õppima Soome Kunstiühingu joonistuskooli skulptuuriklassi ning teenis taas elatist nahaplastikas tarbekunstiesemete valmistamisega. 1933. aastal lõpetas Valli Eller kooli. Soomes omandatud oskusi võib näha tema paljude keraamiliste skulptuuride juures, näitena kasvõi tema hilisema abikaasa, Voldemar Elleri, elusuuruses šamottskulptuuris.

Praktiseerinud pool aastat Grankulla savitööstuses, sai ta portselanimaalija töökoha portselanivabrikus Arabia. 1934. aastal oli ta pikemaajalise ületöötamise ja alatoitumuse tõttu sunnitud minema tiisikusehaigete sanatooriumi. Pärast paranemist kutsuti kunstnik Eestisse Riigi Kunstööstuskooli keraamikatöökoja juhatajaks ning õppejõuks. 1935. aasta kevadel käis Valli Talvik stipendiaadina end täiendamas Faenza linnas Itaalias, sügisel jätkas aga taas tööd koolis.

Keraamik esines korduvalt oma töödega näitustel nii Eestis kui väljaspool. 1937. aastal pävisid tema teosed Pariisi maailmanäitusel Diplome d’Honneuri. 1939. aastal sooritas ta õppematka Pariisi, Berliini, Kopenhaagenisse ja Stockholmi, kaaslaseks ajakirjanik ning maalikunstnik Voldemar Eller (19062004), kelle üheks sooviks oli oma ajakirjas prantsuse revolutsiooni 150. aastapäeva pidustuste kajastamine Pariisis.

1941-1945 (Saksa okupatsiooni ajal) töötas Valli Eller Rakenduskunsti Ühingu keraamikatöökoja juhatajana. 8. mail 1942 abiellust ta kunstnik Voldemar Elleriga.

1946. aastal tegi Valli õppematka Leningradi (Peterburi). 1947. aasta 22. veebruaril omistati Valli Ellerile dotsendi kutse. 1957. aastal autasustas ENSV Ülemnõukogu presiidium Valli Ellerit aukirjaga eesti kunsti ja kirjanduse dekaadi eduka läbiviimise eest Moskvas. Selle eest pälvis ta medali NSVL Kultuuriministeeriumilt.

Valli Eller oli hinnatud tehnoloog. Teda kutsuti 1958. aastal Armeeniasse, Jerevani juurutamaks kaasaegset tehnoloogiat kohalikus keraamikatööstuses. Temaga sõitis kaasa ka abikaasa Voldemar Eller, kes oli abiks nii töös kui ka tulemuste vormistamisel. Eeskujulik aruanne sisaldas läbitöötatud materjale, glasuuriproove ja retseptuuri. Head tulemused tingisid selle, et aastal 1960 kordus sama juba Aserbaidžaanis Bakuus. Voldemar Eller omandas neil lähetustel nii palju keraamikaalaseid teadmisi et koostas pärast Valli Elleri surma tema materjale kasutades keraamikaõpiku käsikirja.

1961. aastal osales Valli Eller nelja kunstniku grupinäitusel Tallinna Kunstihoones.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

1930-1937 oli abielus kunstnik Herman Talvikuga. Tema teine abikaasa oli kunstnik Voldemar Eller.

Galerii Valli Elleri loomingust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]