Valge mesikas

Allikas: Vikipeedia
Valge mesikas
Valge mesikas Keilas
Valge mesikas Keilas
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Oalaadsed Fabales
Sugukond: Liblikõielised Fabaceae
Perekond: Mesikas Melilotus
Liik: Valge mesikas
Ladinakeelne nimetus
Melilotus albus
Medik.
Sünonüümid

Melilotus alba, Melilotus leucanthus, Melilotus vulgaris, Trifolium vulgare

Valge mesikas (Melilotus albus) on liblikõieliste sugukonda mesika perekonda kuuluv rohttaim.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valge mesikas kasvab pärismaisena Euroopas ja Aasias. Ta kasvab peaaegu kõikjal Euroopas ning Siberis, Kaug-Idas ja Kesk-Aasias; võõrliigina ka Ameerikas ja Austraalias. Eestis on ta sage.

Eestis on aretatud sort "Kuusiku 1"[1], mida kasvatatakse laialdaselt kultuurtaimena.

Taim talub hästi kuiva ja kivisemat pinnast; kasvab eelkõige teeservadel, ka jäätmaadel.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valge mesika seemned

Valge mesikas on kaheaastane ühekojaline taim.

Ta on püstise alt puituva varrega ning kasvab 20–120 cm kõrguseks. Varrele kinnituvad 1–2 cm pikkused kolmetised hambulise servaga liitlehed.

Taim õitseb juunist septembrini. Õied on valged ja tugeva lõhnaga ning paiknevad 40–80 kaupa pikkades kitsastes püstistes kobaras. Ta on putuktolmleja.

Vili on 3,6–5 mm pikkune ja 2–2,5 mm laiune kaun, milles on üks kuni kolm, tavaliselt kaks seemet. Taim paljuneb seemnetega. Eesti sordi Kuusku 1 juures on keskmiseks seemnesaagiks 1 ha kohta saadud 240 kg[2].

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valge mesikas on väga hea meetaim ning seda kultiveeritakse mesilate läheduses. Seda kasvatatakse ka loomade söödaks, sest mesikas annab suure haljasmassi.

Taime on kasutatud ka pinnase parandajana, sest tema juurtel elavad mügarbakterid rikastavad mulda lämmastikuga. Samuti aitab mesika kasvatamine mulda kobestada.

Valgele mesikale annab lõhna taimes sisalduv kumariin, mida kasutatakse muu hulgas lõhna- ja maitseainete valmistamiseks ning farmaatsiatööstuses antikoagulantide lähteainena.

Mesika külvinorm on 5–10 kg/ha (sordil Kuusiku 1).[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]