Valentinianus I

Allikas: Vikipeedia
Solidus Valentianus I valitsusajast.

Valentinianus I (täisnimega Flavius Valentinianus Augustus; 321 Cibalae (Vinkovci) – 17. november 375) oli Vana-Rooma keiser 364. aastast kuni oma surmani. Ta oli väejuhi Gratianus vanema Pannoonias sündinud poeg. Ta teenis Julianuse ja Jovianuse ajal pretoriaanide kaardiväes. Pärast Jovianuse surma valis sõjavägi Valentinianuse uueks keisriks. Valentinianus nimetas oma venna Valensi kaasvalitsejaks ja andis tema valitsuse alla riigi idaosa. Valensist sai Ida-Rooma keiser ja Valentinianus I-st Lääne-Rooma keiser.

Valentinianus I ajal hakkas Rooma sõdima burgundide, sakside ja alemannidega.

Ta valitses alguses Mediolanumist (Milano), kuid asus 365. aastal Pariisi, kust juhtis sõjakäiku alemannide vastu. 367 saavutas ta Soliciniumi lahingus otsustava võidu alemannide üle. 368. aastal saatis ta Theodosiuse Britanniasse maha suruma seal mässama hakanud hõime.

373 tungisid kvaadid Pannooniasse ja keiser suundus 374. aastal suure sõjaväega Illüüriasse nende vastu. Ta sai insuldi kohtumisel Brigetios (Szőny) kvaadide saadkutega ning suri.


Eelnev:
Jovianus
Vana-Rooma keiser
364375
Järgnev:
Valens, Gratianus ja Valentinianus II