Vaindloo saar

Allikas: Vikipeedia
Vaindloo saar
Vaindloo merelt
Vaindloo merelt
Koordinaadid 59° 49′ 2″ N, 26° 21′ 37″ E59.81722222222226.360277777778koordinaadid: 59° 49′ 2″ N, 26° 21′ 37″ E
Pindala 6,2 ha
Pikkus 600 m
Laius 200 m
Kõrgeim koht 4,2 m üle merepinna
Mohni Vaindloo Uhtju.png

Vaindloo saar (rts, sks Stenskär; 1933. aastast Vaindlo; vn Стеншер) on saar Soome lahes, Eesti põhjapoolseim saar. Ta asub Kunda lahe vastas Lääne-Virumaal Vihula vallas. Saare pindalaga 6,2 ha ja kõrgus 4,2 m üle merepinna. Saar on sõltuvalt merevee tasemest umbes 600 m pikk ja 200 m lai ning koosneb moreenist. Rannale on moodustunud rannavallid.

Saarel asub Natura hoiuala, mille eesmärk on kaitsta lindude pesitsusala. Kaitsealused liigid on kivirullija, sooräts, krüüsel, tõmmukajakas, jõgitiir ja randtiir.

Saarel puudub põhielanikkond.

Esimene meremärk oli 30–50 jala kõrgune kivitulp, mis ehitati saarele Peeter I käsul 1718. aastal. 1723. aastast anti käsk süüdata tulba tipus tuli, mille kasutamise kohta andmeid pole. 1859. aastal ehitati saarele puidust neljatahuline tüvipüramiidi kujuline paak Seiskari vana tuletorni materjalist. 1861. aastaks oli päevamärk ümber kukkunud, kuna metallosad olid ära varastatud. Seepärast rajati 1862. aastaks uus, 18 meetri kõrgune ja tüvipüramiidi kujuline päevamärk.

Praegu asub Vaindlool 1871. aastal ehitatud Vaindloo tuletorn koos tuletorni kordoni ja abihoonetega. Tuletorn toodi Vormsilt Saxbyst (1864–1871), kuna seal jäi antud torn madalaks.

Saarel on ka üks Eesti suurimaid rabakivist rändrahne, Vaindloo hiidrahn, mille kõrgus on 7,7 m.

Venemaa keisririigi ajal ja Esimese maailmasõja ja Teise maailmasõja vahelisel ajal oli Vaindlool tuletorniteenistus ja Eesti merevägi, alates 1919. aasta maikuust tehti saarel ilmavaatlusi ja mõõdeti merevee läbipaistvust Tartu Ülikooli Ilmade Observatooriumi jaoks. Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) kuulus saar Viru maakonda. 1930. aastatel oli saarel mereväe meresidepost.

27. detsembril 1939. aastal kell 12.05 pommitasid kaks Soome tunnusmärkidega lennukit Vaindlo saart 9 pommiga, mille tagajärjel purunesid aknaklaasid ja Vaindloo tuletorni aparatuur. Inimesed viga ei saanud.

20. augustil 1996 taastati saarel mälestusmärk neljale 1721. aastal Põhjasõjas hukkunud inglise meremehele, kes võitlesid Rootsi liitlastena Venemaa vastu. Mälestusmärgi lõhkusid okupatsiooni ajal eestlaste kordonisse asunud Nõukogude piirivalvurid.

Vaindloo saarel asub 1994. aasta maist Eesti Piirivalve post koos radarijaamaga ja neile voolu andev hübriidenergia süsteem (tuulegeneraator kombineeritud diiselgeneraatorite ja akupargiga).

Saare järgi nimetati Eesti mereväe miinitraaler Vaindlo.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti põhjapoolseim maa – Vaindloo. Päevaleht, 3. jaanuar 1940, nr 2, lk 5.
  • Eerik. Vaindloo – üksindussaar Soome lahes. Uus Eesti, 6. märts 1938, nr 65, lk 5.
  • Jaan Vali. Eesti tuletornide ajalugu. 2011

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]