Vaanid

Allikas: Vikipeedia
"Freyja", kunstnik John Bauer (1882-1918).

Vaanid (vanapõhja Vanr, mitmuses Vanir) oli Skandinaavia mütoloogias jumalate hõim, kes seostus viljakusega, tarkusega ja võimega ennustada tulevikku. Vaanid oli üks kahest jumalate hõimust (aaside kõrval), nende järgi sai nime Vanaheimr ("Vaanide kodu"). Pärast aaside ja vaanide sõda said vaanid osaks aasidest. Hilisemas kontekstis viidatakse vaanidele vahel kui aaside hõimu liikmetele.

Vaanidest räägitakse "Vanemas Eddas", mis koostati 13. sajandil varasemate allikate põhjal, "Nooremas Eddas" ja "Heimskringlas", mille mõlemad kirjutas 13. sajandil Snorri Sturlusson, ning ka skaldiluules. Erinevalt vaanidest mainitakse aase ka teiste germaani rahvaste pärimuses.

Kõik allikad nimetavad jumalaid Njörðrit, Freyri ja Freyjat vaanideks. Euhemeeriline proosalõik "Heimskringlas" lisab, et ka Njörðri õde - kelle nime ei mainita - ja Kvasir olid vaanid. Samuti jutustab "Heimskringla" kuningas Sveigðiri reisist Vanaheimrisse, kus ta kohtab naist nimega Vana, kellega saab lapse nimega Vanlandi ("Inimene vaanide maalt").

Ehkki Heimdallrit ja Ullrit neid pole otsesõnu vaanideks nimetatud, on oletatud, et nad võiksid vaanide sekka kuuluda. "Nooremas Eddas" nimetatakse metskulti "vaanide lapseks". Mõne teadlase arvates võivad vaanid seostuda väikeste kullalehetükkidega, mida on leitud mõnest Skandinaavia asulast Suure Rahvasterännu ajast kuni viikingiajastuni ning mõnikord haudadest. Oletatud on ka, et vaanid võisid algselt olla indoeurooplaste eelse neoliitilise Euroopa jumalad või proto-indoeuroopa religiooni viljakusjumalad. Arvatud on, et mingil kujul võisid neid austada paganlikud anglosaksid.