VAZ-2101

Allikas: Vikipeedia
VAZ-2101
VAZ-2101
Tootja Volga autotehas (VAZ)
Emafirma Volga autotehas (VAZ)
Tootmine 1970–1988
Järeltulija VAZ-21011
Klass väikeauto
Keretüüp 4-ukseline
Paigutus esimootor, tagavedu
Mootor 1198 cm³ R4 (baasversioon)
Ülekanne 4 käiku, manuaalne
Teljevahe 2424 mm
pikkus 4073 mm
laius 1611 mm
kõrgus 1382 mm
Kliirens 170 mm (tagasild)
Tühimass 955 kg
Kütusekulu 7,2/9,8/10,8 l 100 km kohta (90 kmh/120 kmh/linn)

VAZ-2101 oli aastatel 19701984 Volga autotehases toodetud sõiduauto mudel.

16. augustil 1966 sõlmiti Moskvas Itaalia autotootja FIATi ja NSV Liidu väliskaubandust kontrolliva Vneštorgi vahel raamleping teaduslik-tehnilise koostöö kohta väikeautode tootmise vallas. Lepinguga kinnitati NSV Liitu ehitatava autotehase projekt. Kokkuleppega määrati kindlaks ka mudelid: baasmudel ehk sedaan (hilisem VAZ-2101), universaal (hilisem VAZ-2102) ja luksusmudel (hilisem VAZ-2103). Mudelite prototüübiks määrati FIAT 124, mis 1967 valiti aasta autoks.

Leping sõlmiti sellepärast, et NSV Liidu majandusliku tõusu tõttu osutus vajalikuks sõiduautode tootmise laiendamine riigis, aga olemasolevad autotehased ei suutnud tootmismahtu suurendada.[1]

Autotehase jaoks rajati Volga äärde uus linn, mis nimetati Itaalia kommunisti Palmiro Togliatti jaoks Togliattiks. Auto ise sai nime "Žiguli" lähikonnas asuvate mägede järgi. Kui NSV Liit hakkas hiljem autosid eksportima, siis selgus, et välismaalastel on sageli selle nime kirjutamise ja hääldamisega suuri probleeme, mistõttu auto sai uue nime Lada, mida oli lihtsam kirjutada ja hääldada. Tehast ennast hakati nimetama Volga autotehaseks, kuigi Volgasid toodeti hoopis Gorkis.[1]

Koostöö NSV Liiduga osutus ülikasulikuks ka itaallastele, kes said väärtuslikke andmeid oma autode töökindluse kohta Siberi karmis kliimas.

FIAT 124 ei võetud üle otse, vaid selles tehti kokku kaheksasada muudatust. Mootori kolvikäiku lühendati 71,5 mm-lt 66 mm-le ja silindri läbimõõtu suurendati 73 mm-lt 76 mm-le[1], sellega muudeti töömahtu. Kuna NSV Liidu teeolud olid halvad, siis muudeti pidurisüsteem kahekontuuriliseks ja tagarataste ketaspidurid asendati traditsiooniliste trummelpiduritega, mis olid kruusateedel vastupidavamad[1]. Samal põhjusel suurendati siduriketta katete läbimõõtu[1].

Esimesed 6 eksemplari valmisid 19. aprillil 1970 Lenini 100. sünniaastapäevaks. Peakonveier hakkas pidevalt tööle augustis. Aasta lõpuni valmistati Togliattis 21 530 eksemplari. 1971. aastal toodeti juba 172 175 autot, 1973. aastal 379 007 autot ja 1974 hakkas tehas tööle projekteeritud võimsusega. Kuni tootmise lõpetamiseni valmis üle 2 miljoni VAZ-2101[1]. Kuid baasmudeli tootmise lõpetamise järel toodeti edasi selle täiendatud mudeleid, millest mõnda toodetakse veel tänapäevalgi[1].

VAZ-2101 suurendas tunduvalt maanteedel arendatavat kiirust. Just selle auto mõjul kehtestati 1973 NSV Liidus piirkiirus 90 km/h. Varem piirkiirust polnudki, sest väga vähe oli selliseid autosid, mis suutsid pikemat aega arendada kiirust üle 90 km/h.[1]

Kiirusepiirangust hoolimata suurendas VAZ-2101 oluliselt liiklusõnnetuste ja nende ohvrite arvu. Alles 1980. aastate alguses olukord stabiliseerus.[1]

VAZ-2101 oli teiste nõukogude sõiduautodega võrreldes vastupidav. Korralikult hooldatuna võis ta ilma kapitaalremondita läbi sõita 300–400 tuhat kilomeetrit, mitu korda rohkem kui teised nõukogude autod. Ka Eestis pole veel tänapäevalgi VAZ-2101 mingi haruldus, kuigi neid ei toodeta enam paarkümmend aastat.[1]

Ringleb arvamus, et nimetus "Žiguli" sündis ajakirja "Za Ruljom" lugejate küsitluse tulemusel 1968. aasta augustis. See ei ole tõsi. Selle nimetuse pakkus välja konstruktor A. Tšornõi ja selle kinnitas tehase direktor V. Poljakov juba 1967. aasta alguses. Siis esitati see ka FIATile auto tagaluugi kaunistuse väljatöötamiseks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]