VASAB

VASAB Läänemere maade ruumilise arengu perspektiiv 2030

VASAB-Vision and Strategies Around the Baltic Sea on Läänemere riikide planeeringuvaldkonda koordineerivate ministrite koostööprojekt.^[1] Läänemere maade planeeringualane koostöö algas 1992. aastal. Koostöös osalevad Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Poola, Valgevene, Venemaa (Peterburi linn, Kaliningradi ja Leningradi oblastid), Leedu, Läti ja Eesti. ^[2]

2009. aasta oktoobris valmis VASAB koostöö raames uus pikaajalise arengu perspektiiv Läänemere regioonile – VASAB Läänemere maade ruumilise arengu perspektiiv 2030 („VASAB Long-Term Perspective for the Territorial Development of the Baltic Sea Region 2030“). Selles on sõnastatud Läänemere regiooni pika-ajalise arengu perspektiiv aastani 2030. Tegu on rahvusvaheline strateegilise planeerimise dokumendiga, mille eesmärk on parandada Läänemere ruumilist ühtekuuluvust ja koostööd.^[1] Dokumendis kirjeldatakse piirkonna territoriaalse arengu hetkeolukorda ning probleeme ning tutvustatakse arengut pikemas perspektiivis. Esmajärjekorras soovitakse panna rõhku linnade koostööle, maa- ja linnapiirkondadevahelistele suhete parandamisele ning Läänemere piirkonna kättesaadavuse parandamisele ülemaailmselt. Dokument toob välja nimekirja tegevustest, mis aitavad kiirendada piirkonna arengut ning üle saada olemasolevatest puudustest.^[3]

Dokumendis on peatükkide kaupa toodud piirkonna arengu trendid ja probleemid, jätkusuutliku arengu peamised ohud ning poliitiline tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Originaaldokumendiga saab lähemalt tutvuda siin.

Läänemerepiirkonna perspektiiv aastaks 2030[muuda | muuda lähteteksti]

Läänemere piirkond on koostööline ja ühtne makroregioon ning on üle saanud piirkondlikest sotsiaal-majanduslikest erinevustest.
On vastu võetud ja ellu rakendatud piirkondlik arengudokument ja tehtud koostööd Euroopa Liidu ja teiste naaberriikidega.
On loodud tasakaalus linnade ülesehituse süsteem: suurlinnad, mis toimivad piirkonna väravatena ning väiksed ja keskmise suurusega linnad-külad, mis tagavad kõrge elukvaliteedi nii linna- kui ka maapiirkondades.
On loodud kiired, usaldusväärsed ning keskkonnaalaselt efektiivsed transpordi-,suhtluse- ja informatsioonikanalid, mis ühendavad ja muudavad Läänemere piirkonna mugavalt ligipääsetavaks.
Piirkonnal on ühine energia tootmise ja varustamise süsteem, mis on mitmekülgne ning hõlmab ka taaskasutatavat energiat.
Läänemerepiirkond on Euroopa makroregioon, mis on teistele piirkondadele eeskujuks koostöö, rannikupiirkonna planeeringute ja üldise korralduse poolest.^[3]

Piirkonna peamised ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Läänemere piirkond on üks kiiremini arenevam ala Euroopas, samas jätkusuutliku arengu peamiste ohtude seas nimetatakse riikide tugevat omavahelist majanduslikku sõltuvust, raskendatud ligipääsu energiale, demograafilisi muutusi (sealhulgas migratsiooni) ning transpordiprobleeme (nii piirkonna siseseselt kui globaalselt).^[3]

Tegevuskava meetmed[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevuskavas pakutakse välja konkreetseid arengusuundi ja tegevusi eesmärkide saavutamiseks. Dokumendis pannakse rõhk on piirkonnasisesele koostööle (nii linnadevahelisele kui ka ääremaa-asula vahelisele koostööle). Samuti tähtsustatakse suuremate linnade rolli piirkonna rahvusvahelistamises ja antakse juhtnöörid, kuidas linnadevahelise koostööga saaks vähendada ääremaastumist piirkonnas. Majandusliku kasvu ühe võtmetegevuseks peetakse Peterburi majandusliku rolli tõstmist, kuna tegu on suure majandusliku potentsiaaliga linnaga piirkonnas. Rõhutatakse probleemi ja sõnastatakse soovitused piirkonna transpordiprobleemide leevendamiseks.^[3]

Eesti osalusega VASABi koostööprojektid[muuda | muuda lähteteksti]

VASABi koostöö raames on käivitatud rida planeeringualaseid koostööprojekte, millest võtab osa ka Eesti. Kõige edukamaks neist oli kindlasti Via-Baltica arengukoridori (Via-Baltica Spatial Development Zone) projekt, millest võtsid partneritena osa kõigi Via-Baltica äärde jäävate maade maakonnad/regioonid Soome Hämeenlinnast kuni Berliinini. Eestist osalesid projektis partneritena Harju, Rapla, ja Pärnu maavalitsus ja Tallinna linn ning vaatlejatena Teede- ja Sideministeerium, Majandusministeerium, Siseministeerium ja Keskkonnaministeerium. Kogu projekti juhtpartner oli Riia rajoon, Eesti-poolne juhtpartner oli Rapla maavalitsus (projektijuht Tavo Kikas).^[2]

Lisaks eelmainitule on Eesti osalusega VASABi koostööprojektid järgmised: Urban System and Urban Networking in the Baltic Sea Region (Linnade süsteem ja asustuse võrgustumine Läänemere regioonis). Projekti Eesti-poolne partner oli Keskkonnaministeerium, konsultant Rivo Noorkõiv. Projekt lõppes 2001. aastal (lisateave).

Development of Maritime Transportation System in the Baltic Sea region from a spatial development perspective (Läänemere maade meretranspordi ruumiline areng), lühinimega MATROS. Projekti Eesti-poolsed partnerid olid Teede- ja Sideministeerium ja Keskkonnaministeerium. Projekt lõppes 2001. aastal (lisateave).

The Baltic Palette, mis tegeleb Läänemere suurlinnade koostöö arendamisega. Eesti-poolsed partnerid on Tallinna linn ja Harju maavalitsus (lisateave).

VASAB-i viimane valminud koostööprojekt on Compendium of Spatial Planning Systems in the Baltic Sea Region Countries (Läänemere maade planeeringusüsteemide võrdlus), mille juhtriik oli Eesti ning töö initsiaator ja juht oli Jüri Lass. Lisateave^[2]