Võrkurlased

Allikas: Vikipeedia
Võrkurlased
Ristämblik
Ristämblik
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Ämblikulaadsed Arachnida
Selts: Ämblikulised Araneae
Sugukond: Võrkurlased
Ladinakeelne nimetus
Araneidae

Võrkurlased (Araneidae) on ämblikud, kes koovad ümmargusi spiraalseid võrke, ja neid võib leida nii aedades, metsas kui põldudel. See on suuruselt kolmas sugukond, kuhu kuulub üle 2800 liigi erinevaid ämblikke 160 perekonnas. Suuremad sugukonnad on hüpikämbliklased (Salticidae) ja kangurlased (Linyphiidae).

Nende võrgu kudumine on omaette ehituskunst, kus ämblik tuulega kõikudes oma niidiga kõikudes võrku koob. Erinevatel võrkurlastel on ka võrk erinev, leidub ka liike (mitte Eestis), kes võrku ei koogi. Aluseks on kujund, mis sarnaneb "Y" ja sinna ümber on kootud spiraalselt rõngad mittekleepuvast materjalist. Lõpuks koob ta kleepuvast niidist veel uued ringid. Kolmas jalg on neil mõeldud nendel mittekleepuvatel niitidel kõndimiseks. Ise ta selles võrgus ei ela vaid ainult püüab sellega saaki. Kui putukas satub võrku, püüavad nad ta sealt kiirelt kinni, hammustavad ta liikumisvõimetuks ja mähivad niitidesse.

Kõige tuntum võrgupunuja on ristämblik, kelle meistriteostega on pea iga looduses käinu tuttav. Lisaks saagi tabamisele kasutatakse püünisvõrku veel paaritumisrituaalis.

Teised aias elavad võrgupunujad on kangurlased, kelle püünisvõrgud asetsevad maapinnaga rööbiti ning ämblik istub seal selg allapoole. Vastupidi võrkurlase ristämblikule võib kangurlaste võrgus elada korraga mitu isendit. Ristämblikud teisi liigikaaslasi ei salli.

Ristämbliku närvisüsteem on koondunud pearindmikusse ning koosneb pea ja rindmikutängust ning viimasest tagakehasse kulgevatest närvijätketest. Lisaks nägemismeelele on neil hästi arenenud kompimismeel. Eriti tundlikud on ämbliku jäsemed, mis lõpevad võrgu kudumiseks kohastunud nn sugaküünistega. Seedeelundkond on kohastunud ebaregulaarsele toitumisele. Suule järgneb neel, imimagu, arvukate umbsoppidega pugu (jätked ulatuvad isegi jäsemetesse) ja lühike sooltoru. Seedimine toimub peamiselt maksas, mis täidab suure osa tagakeha sisemusest. Seedenõred eritatakse toitumisel ohvri kehasse ning hiljem imetakse poolvedel toidukört pugusse.

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrkurlaste perekonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

    • Ristämblikud (Araneus)
    • Araniella
    • Argiope
    • Cyclosa
    • Epeira
    • Gasteracantha
    • Herennia
    • Larinioides
    • Mecynogea
    • Micrathena
    • Neoscona
    • Nuctenea
    • Ordgarius
    • Singa
    • Sektorämblikud (Zygiella)
    • Celaenia
      • Celaenia excavata