Võrguühiskond

Allikas: Vikipeedia

Võrguühiskond on mitme nähtuse märksõna, mis on seotud ühiskondlike, poliitiliste ja kultuuriliste muutustega, mida on põhjustanud võrgustatud, digitaalse info- ja suhtlemistehnoloogia levik. 1980. aastatest pärit oskussõna loojaks peetakse mitut teadlast (vt allpool), samuti on terminil mitu võistlevat määratlust. Idee intellektuaalse allika võib leida 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tegutsenud sotsioloogi George Simmeli tööst, kes analüüsis moderniseerimise ja tööstusliku kapitalismi mõju kuuluvuse, organisatsioonide, tootmise ja kogemuse keerukatele mustritele.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Termini network society, nettsamfunn 'võrguühiskond' mõtles välja Norra sotsioloog Stein Bråten, kes kasutas seda oma raamatus "Modeller av menneske og samfunn" (1981). Hiljem võtsid selle kasutusele Hollandi sotsioloog ja kommunikatsiooniteadlane Jan van Dijk raamatus "De Netwerkmaatschappij" ("Võrguühiskond")(1991) ja Manuel Castells raamatus "The Rise of Network society" ("Võrguühiskonna teke")(1996), mis oli tema triloogia "The Information Age" esimene osa.

Wellman, Hiltz ja Turoff[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsioloog Barry Wellman Toronto ülikoolist uuris võrguühiskonda. Tema esimene ametlik töö selles vallas oli 1973. aastal ilmunud "The Network City" ("Võrgulinn"), millele ta 1988. aastal lisas ulatusliku teoreetilise argumentatsiooni. Alates 1979. aastal avaldatud tööst "The Community Question" ("Kogukonna küsimus") on Wellman väitnud, et ühiskonda on igas mastaabis kõige parem vaadelda kui võrgustikku (ja "võrgustike võrgustikku"), selle asemel et käsitleda seda rühmade hierarhilise kooslusena.[1] 1978. aastal ilmus Roxanne Hiltzi ja Murray Turoffi "The Network Nation" ("Võrgurahvas"), mis tugines otsesõnu Wellmani kogukonnaanalüüsile ja võttis pealkirja jaoks eeskuju Craveni ja Wellmani raamatult "The Network City". Raamat väitis, et arvutikommunikatsioon suudab ühiskonda ümber kujundada. See oli tähelepanuväärselt ettenägelik, kuna oli kirjutatud kaua enne interneti tulekut.[2]

Manuel Castells[muuda | muuda lähteteksti]

Manuel Castellsi järgi moodustavad võrgustikud meie ühiskondade uue sotsiaalse koe.[3] Oma intervjuus Harry Kreislerile California Berkeley ülikoolist ütles Castells: " ... konkreetse definitsiooni järgi, kui seda soovite, on võrguühiskond ühiskond, mille võtmestruktuurid ja -tegevused on organiseeritud ümber elektrooniliste infovõrgustike. Seega ei ole asi lihtsalt võrgustikes või sotsiaalvõrgustikes, sest sotsiaalvõrgustikud on väga vanad ühiskonnakorralduse vormid. Asi on sotsiaalvõrgustikes, mis töötlevad ja haldavad informatsiooni ja kasutavad elektroonilist tehnoloogiat."[4] Võrguloogika levik muudab oluliselt tootmisprotsesside, kogemuse, võimu ja kultuuri toimimist ja tulemusi.[5] Castellsi jaoks on võrgustikest saanud tänapäeva ühiskonna põhiühikud.

Jan van Dijk[muuda | muuda lähteteksti]

Van Dijki järgi on "võrguühiskond" ühiskond, kus suhteid korraldatakse üha enam meediavõrgustikes, mis järk-järgult asendavad näost näkku suhtlemise sotsiaalvõrgustikke või täiendavad neid. Digitaalne tehnoloogia asendab vahetut suhtlust. See tähendab, et sotsiaalsed ja meediavõrgustikud kujundavad tänapäeva ühiskonna peamist korraldust ja ülesehitust.[6]

Van Dijki "The Network Society" ("Võrguühiskond") kirjeldab võrguühiskonda praegu ja tulevikus. Raamatu olulisim järeldus on, et tänapäeva ühiskond on kujunemas võrguühiskonnaks. See tähendab, et internetis saavad kokku isikutevaheline, organisatsiooni- ja massikommunikatsioon. Inimesed on üksteisega püsivalt seotud, saavad kogu aeg suhelda ning pääsevad informatsioonile ligi. Interneti kasutamine toob "kogu maailma" koju ja töökohale kätte. Lisaks, kui meedia ja internet veelgi edasi arenevad, saab neist 21. sajandi esimesel kümnendil "tavaline meedia" – neid kasutab siis suurem osa elanikkonnast ning need teenivad ettevõtluse, poliitika ja kultuuri põhilisi huve. Ta väidab, et paberil kommunikatsioonivahendid aeguvad, ajalehti ja kirju hakatakse pidama infolevitamise iidseks vormiks.[6]

Koostoime uue meediaga[muuda | muuda lähteteksti]

Uus meedia tähendab digimaailma uusi kommunikatsioonimeetodeid, mille puhul väiksemad inimrühmad saavad internetis koonduda ning jagada, müüa ja vahetada kaupu ja informatsiooni. Ühtlasi saab selle kaudu rohkem inimesi teha oma hääle kuuldavaks kogukonnas ja maailmas. Uue meedia kõige tähtsam struktuurne omadus on telekommunikatsioonitehnoloogiate lõimimine. Teine omadus on interaktiivse meedia esiletõus. Interaktiivsus on tegevuse ja reaktsiooni järgnevus. Allalaaditud link või veebilehe pakkumine, interaktiivne televisioon ja arvutiprogrammid tähendavad palju enamat kui lihtsalt link või kasutaja tehtud otsing. Kolmas uuele meediale iseloomulik omadus on digitaalne kood. Uut meediat määratletakse kõigi nende omaduste kaudu korraga: "See on 20. ja 21. sajandi vahetuse meedia, mis on ühtaegu lõimitud ja interaktiivne ja kasutab digitaalset koodi."[7]

Võrguühiskond on sotsiaalne struktuur, mis põhineb võrgustikel, mida hallatakse kommunikatsioonitehnoloogiate kaudu, mis põhinevad mikroelektroonikal ja digitaalsetel arvutivõrkudel, mis loovad, töötlevad ja jagavad informatsiooni võrgusõlmede kaudu. Võrguühiskonda võib määratleda kui ühiskondlikku moodustist koos ühiskondliku ja meediainfrastruktuuriga, mis võimaldavad esmajärgulist korraldust kõigil tasanditel (isiklikul, rühma, organisatsiooni ja ühiskonna). Üha enam ühendavad võrgustikud sellise ühiskonna kõiki ühikuid või osi. Lääne ühiskonnas saab võrku ühendatud üksikisikust võrguühiskonna põhiühik. Ida ühiskonnas võib võrku ühendatud olla siiski veel rühm (perekond, kogukond, töökollektiiv). Tänapäevases individualiseerimisprotsessis on võrguühiskonna põhiühikuks üksikisik, kes on võrgustikega seotud. Üksikisiku muutumist võrguühiskonna põhiühikuks on põhjustanud mastaabi samaaegne suurenemine (riigistumine ja rahvusvahelistumine) ja vähenemine (väiksemad elu- ja töökeskkonnad).[8] Esile kerkivad teistsugused kogukonnad. Igapäevased elu- ja töökeskkonnad muutuvad väiksemaks ja heterogeensemaks, samas kui tööjõu, isikutevaheline suhtlemise ja massimeedia leviku ulatus suureneb. Seega on võrguühiskonna mastaap ühtaegu suurem ja väiksem kui massiühiskonna oma. Võrguühiskonna tegevuspiirkond on ühtaegu globaalne ehk üleilmne ja lokaalne ehk kohalik, vahel kasutatakse sel puhul terminit "glokaalne" (ingl glocal). Ühiskonna osade (üksikisikud, rühmad, organisatsioonid) korraldus ei ole enam seotud kindla aja ega kohaga. Need eksistentsi koordinaadid saab informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil ületada ja luua virtuaalseid aegu ja kohti ning tegutseda, tajuda ja mõelda samal ajal globaalsetes ja lokaalsetes terminites.[9]

Võrgustikes pole midagi uut. Uus on elektrooniline võrgutehnoloogia, mis muudab ühiskonnakorralduse vanad vormid – võrgustikud – võimekamaks. Ajaloos on võrgustike peamine probleem olnud suhtlemine teiste ühiskondlike organisatsioonidega. Ajaloos kuulusid võrgustikud eruelu valdkonda. Digitaalne võrgutehnoloogia aitab võrgustikel üle saada nende ajaloolisest piiratusest. Tänu oma võimele hajutada toimimine võrgu sõltumatutesse komponentidesse suudab see olla paindlik ja kohanev ning samal ajal siiski koordineerida kogu seda hajutatud toimimist ühise eesmärgi nimel. Tööstuslikud tehnoloogiad ei määra võrgustikke, kuid võrgustikud ilma nendeta mõeldamatud. 21. sajandi algaastatel ei ole võrguühiskond enam informatsiooniajastu esilekerkiv sotsiaalne struktuur, vaid seadistab juba meie ühiskonna tuuma.[10]

Võrguühiskonna kultuuri kujundavad paljuski sõnumid, mida vahetatakse mitmekihilise elektroonilise hüpertekstina, mis on loodud erinevate siderežiimide tehnoloogiliselt ühendatud võrgustikes. Võrguühiskonnas on virtuaalsus sotsiaalse kommunikatsiooni uute vormide kaudu reaalsuse alus. Ühiskond vormib tehnoloogiat olenevalt nende inimeste vajadustest, väärtustest ja huvidest, kes seda tehnoloogiat kasutavad. Peale selle, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia on eriti tundlik mõjude suhtes, mis tulenevad tehnoloogia enda ühiskondlikust kasutamisest. Interneti ajalugu pakub hulgaliselt tõendust selle kohta, et kasutajad, eriti esimesed tuhanded kasutajad, olid suurel määral selle tehnoloogia loojad. Siiski, tehnoloogia on vajalik, kuigi mitte piisav tingimus, et kerkiks esile uus, võrgupõhine ühiskonnakorraldus, mis tähendab, et digitaalsetel kommunikatsioonivõrkudel põhinev võrgustumine levib kõigis tegevusvaldkondades.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Craven, Paul, and Barry Wellman. 1973. "The Network City." Sociological Inquiry 43:57–88; Wellman, Barry. 1988. "Structural Analysis: From Method and Metaphor to Theory and Substance." Pp. 19–61 in Social Structures: A Network Approach, edited by Barry Wellman and S.D. Berkowitz. Cambridge: Cambridge University Press; Wellman, Barry. 1979: "The Community Question: The Intimate Networks of East Yorkers." American Journal of Sociology 84 (March): 1201–31.
  2. Hiltz, S. Roxanne and Murray Turoff. 1978. The Network Nation. Reading, MA: Addison-Wesley. Mall:Pn
  3. Manuel Castells (15. august 2000). The Rise of The Network Society: The Information Age: Economy, Society and Culture. John Wiley & Sons. ISBN 978-0-631-22140-1. Vaadatud 19. oktoober 2012., p. 469
  4. "Conversation with Manuel Castells, p. 4 of 6". Globetrotter.berkeley.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.08.2008. Vaadatud 6.10.2008.
  5. Harengel, Peter; Haxhixhemajli, Denis (2011). Bringing Back Neighborhood Spirit: Theoretical Construct for Developing a Wireless Peer-to-Peer Communication System Independent of Traditional Internet Service Providers. International Conference on Business Management and Electronic Information. IEEE. Lk 385–388. DOI:10.1109/ICBMEI.2011.5920475. Information exchange amongst the neighborhood or local community has been left undeveloped or not as well utilized as it could.
  6. 6,0 6,1 ICT. "B. Book Summary". Gw.utwente.nl. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.07.2011. Vaadatud 6.10.2008.
  7. Castells, Manuel and Cardoso, Gustavo, eds., The Network Society: From Knowledge to Polic.y. Washington, DC: Johns Hopkins Center for Transatlantic Relations, 2005 Mall:Pn
  8. Barney, Darin David, The Network Society, Great Britain by MPG Books, Bodmin, Cornwall,2004 Pp:1–34
  9. Hassan, Robert, Media, Politics and The Network Society, UK by Bell&Bain Ltd, Glasgow,2004 Pp:8–54
  10. Van Djik, Jan The Network Society: Social Aspects of New Media De netwerkmaastchappij Bohn Staflen Van Loghum, Houten; The Netherlands, 1991 Pp: 6–40
  11. Castells, Manuel, The Theory of The Network Society, Great Britain by MPG Books Ltd, Bodmin, Cornwall, 2006 Mall:Pn

See artikkel on tõlgitud ingliskeelse Vikipeedia artikli "Network society" [1] põhjal (21.04.2014).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]