Värvilised mineraalid

Allikas: Vikipeedia

Värvilised mineraalid (inglise mafic minerals) on magneesiumi- ja rauarikkad kivimit moodustavad mineraalid.

Värvilise mineraali mõiste on geoloogias laialt kasutuses, kuid võib sellegipoolest olla raskesti mõistetav. Kvarts näiteks võib sõltuvalt lisandeist olla vägagi erinevais toonides värvunud, kuigi ta kuulub kindlalt värvitute mineraalide hulka. Sama kehtib ka enamasti punaka kaaliumpäevakivi kohta. Värvilist mineraali ei defineeritagi mitte tema värvuse, vaid keemilise koostise alusel. Nimetus tuleb sellest, et enam rauda ja magneesiumi sisaldavad mineraalid kipuvad olema tumedamad ja nö värvilisemad.

Osaliselt on värvilise mineraali mõiste seotud mikroskoopilise petrograafiaga, sest enamikele värvilistele mineraalidele on omane pleokroism, mida levinuimatel värvitutel mineraalidel ei ole. Kehtib seos, mida aluselisem kivim, seda enam sisaldab ta värvilisi mineraale. See on pannud aluse värviindeksi mõistele. Värviindeksiga hinnatakse kivimi värviliste mineraalide sisaldust. Kivim, mis sisaldab 40% värvilisi mineraale, on värviindeksiga 40. Värviliste mineraalide rikkamad kivimid on üldiselt tumedamad, näiteks basalt ja värvilisi mineraale vähe sisaldavad kivimid heledamad, näiteks graniit.

Levinuimad värvilised mineraalid on oliviin, pürokseen, amfibool ja biotiit. Levinuimad värvitud mineraalid on kvarts, leelispäevakivi, muskoviit ja plagioklass.