Väino Ratassepp
Väino Ratassepp (17. aprill 1930 Saaremaa vald, Saaremaa – 3. november 2021) oli eesti pedagoogikateadlane ja laululooja.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Väino Ratassepp oli õpetajate poeg.[1]
Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1956. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi bioloogia- ja keemiaõpetaja kutsega. 1974. aastal kaitses ta Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogikakandidaadikraadi (väitekiri "Õpilaste iseseisva töö individualiseerimine 8-klassilise kooli keemiaõppes").
Aastatel 1954–1961 töötas ta Tallinna 16. Keskkoolis keemiaõpetajana, 1961–1982 Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudis vanemteaduri ja sektorijuhatajana, 1982–1986 Eesti NSV Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudis teadusdirektori ja loodusteaduste kabineti juhatajana, 1986–1993 Eesti Hariduse Arenduskeskuses peametoodiku ja reaalainete sektori juhatajana, 1982–1986 Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudis teadussekretärina ja 1992–1995 Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis dotsendina.
Ta osales Eesti Keemia Seltsi, Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi töös.
Väino Ratassepp kuulus peaaegu kolmkümmend aastat haridusministeeriumi juures tegutseva keemia ainekomisjoni koosseisu, kavandades ja suunates komisjoni tööd. Tema osalusel valmisid omaaegsed keemia aineprogrammid, keemia õppekomplekt (õpik, töövihik, kontrolltööde kogumik, metoodiline juhend õpetajale) oli esimene omataoline Eestis. Viimane keemiaõpik ilmus 2004. aastal.
Väino Ratassepp oli Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi liige. Üle 100 teadustrükise.[1]
Hiljem töötas Väino Ratassepp keemiaõpetajana ja pani ameti maha 2013. aasta sügisel 83-aastaselt. 17 aastat töötas ta Tallinna Muusikakeskkoolis.
Keemia õpetamise kõrval asus ta end muusika alal täiendama ning laule looma. Neist osa on Männiste Perebändi esituses kuuldavad Youtube'is ning plaatidel “Kuld” ja “Kallista”. Ta lõi ka keemia kordamiseks mõeldud laule ja keemiaõpet toetavaid luuletusi, nagu nt "Eesti rahvuskivi". Väino Ratassepp on osalenud vabariiklikel laulukonkurssidel ja saanud kõrgeid kohti[viide?], loonud kooridele laule ja neid ka ise laulnud.
Ülevaate oma õpetajatööst võttis Väino Ratassepp kokku mälestuste kogumikus “Minu koolilood” (2019), mida säilitatakse Eesti pedagoogika arhiivmuuseumis ja mis on muuseumi andmebaasis ka elektrooniliselt kättesaadav.[2]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Õpetamise ja kasvatamise seose küsimusi 7. klassi keemia kursuses. Tallinn, 1966
- Kõlbelisest kasvatusest kodus ja koolis. Artiklite kogumik (koostaja). Tallinn, 1979
- Üldistava keemia kursuse õpetamisest II. Tallinn, 1980
- Pedagoogikaalane pedagoogiline uurimistöö Eesti NSV õpetajate täienduskoolituse süsteemis. Tallinn, 1983
- Üldhariduskooli keemia programmid. Tallinn, 1989.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.
- ↑ Ratassepp, Väino. Minu koolilood.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 197
- Väino Ratassepp. // Nõukogude Õpetaja (1974) 1, VI.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.