Kaarle I

Friedrich Karl Ludwig Konstantin von Hessen-Kassel (1. mai 1868 – 28. mai 1940) oli Hesseni ja Brabandi prints ja maakrahv (Prinz und Landgraf von Hessen und Brabant). 9. oktoobril 1918 valis Eduskunta ta üksmeelselt Soome kuningaks trooninimega Fredrik Kaarle (hiljem sai kuningas rahva seas tuntuks kui Väinö I). Vabariiklased boikoteerisid hääletust. Pärast Saksamaa lüüasaamist Esimeses maailmasõjas ja keisrivõimu kukutamist teatas Fredrik Kaarle 14. detsembril 1918 troonist loobumisest Soome jõudmata.

Tema ametlik tiitel Soome kuningana oli Soome ja Karjala kuningas, Ahvenamaa hertsog, Lapimaa suurvürst, Kaleva ja Põhjala isand (Suomen ja Karjalan kuningas, Ahvenanmaan herttua, Lapinmaan suuriruhtinas, Kalevan ja Pohjolan isäntä).

Ta oli alates 25. jaanuarist 1893 abielus Wilhelm II õe, Preisi printsessi Margaretiga.

Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta mõõdukas konservatiiv ja konstitutsioonilise monarhia pooldaja.^[1]

Eelnev Monarhia loodi	Soome kuningas 1918	Järgnev Monarhia kaotati

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Hannes Saarinen. Friedrich Karl (1868–1940). Suomen kansallisbiografia, osa 3, s 109-110. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2004. Verkkojulkaisu 23.6.2000.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Santavuori, Martti. Suomen kuningas. Hämeenlinna, Karisto. 1965
Koivunen, Elina. Kuninkaalliset. Helsinki, Otava. 2008
Michael L Nash (2012). The last King of Finland. Royalty Digest Quarterly, 2012 : 1

[1] Hannes Saarinen. Friedrich Karl (1868–1940). Suomen kansallisbiografia, osa 3, s 109-110. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2004. Verkkojulkaisu 23.6.2000.

[1]