Väike-põõsalind

Väike-põõsalind
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Sugukond	Põõsalindlased Sylviidae;
Perekond	Põõsalind Sylvia;
Liik	Väike-põõsalind;
Binaarne nimetus
	Sylvia curruca; (Linnaeus, 1758)

Väike-põõsalind (Sylvia curruca) on linnu liik põõsalindlaste sugukonnast põõsalinnu perekonnast.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Väike-põõsalind on levinud Euroopas, välja arvatud Edela-Euroopa, ning Lääne- ja Kesk-Aasias. Ta on rändlind ja talvitab Aafrikas lõuna pool Saharat, Araabia poolsaarel või Indias. Rändab öösel.

Eestis on väike-põõsalind üldlevinud harilik haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 120 000 – 180 000 paarile^[1]. Ta saabub aprilli lõpul ja mai algul, lahkub augustis ja septembris.

Välimus ja hääl[muuda | muuda lähteteksti]

Pikkus 12–14 cm. Ülapool on hallikaspruun, alapool valkjas, tiivad on pruunid. Pealagi ja kukal on hallid ning põsk on tumehall, kurgualune on valge. Vanalind ja noorlind on sarnased. Erineb pruunselg-põõsalinnust tumedate jalgade ja ühtlaselt tumedate tiibade poolest.

Kutsehüüd on naksuv tšek. Väike-põõsalinnu laul on lühike lõgin, millele eelneb põõsalinnu tüüpiline sädin. Laul võib olla ka lõginata.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Väike-põõsalind elab metsaservades, okaspuunoorendikes, kadastikes, hekkides, parkides ja aedades.

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Väike-põõsalind teeb pesa tavaliselt madalale põõsasse, eelistades noori kuuski ja hekke. Tavaliselt tihedate okste vahel paiknev pesa koosneb hõredalt ja kohevalt asetsevatest peentest oksakestest, mille vahele on põimitud ämblikuniiti. Munad paistavad pesa põhjast läbi.

Kurnas on kolm kuni seitse, tavaliselt aga viis või kuus muna, mida mõlemad vanalinnud hauvad umbes 12 päeva. Munad on valkja taustaga, halli ja helepruuni laigustusega.