Väike-Õismäe
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2017) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2017) |
 | Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
| Väike-Õismäe | |
|---|---|
 | |
| Pindala | 2,18[1] km² |
| Elanikke | 26 769 (1.1.2020)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 59° 25′ N, 24° 39′ E |
 | |
Väike-Õismäe on asum Tallinnas Haabersti linnaosas. See piirneb Veskimetsa, Kadaka, Astangu ja Pikaliiva asumiga. Asumi pindala on 2,18 km2.[1]
Väike-Õismäe sai nime 1960. aastal, nimi pandi asumist põhja poole jääva Õismäe asumi järgi. Väike-Õismäe nimevalik oli arvatavasti mõjutatud tolle aja mäe-lõpuga nimede moest.[3] Sõna "väike" viitab planeeringu peegeldamise läbi laiendamise võimalusele.
Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv |
|---|---|
| 2020 | 26 769 |
| 2017 | 27 150 |
| 2016 | 27 284 |
| 2015 | 27 481 |
| 2014 | 27 507 |
| 2013 | 27 337 |
| 2012 | 27 172 |
| 2011 | 27 685 |
Väike-Õismäe on Haabersti linnaosa kõige rahvarohkem asum.[2] Väike-Õismäe elanikkonnas moodustavad 0–17-aastased 12–17% ja üle 68-aastased 20–31%.[6]
Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]
Väike-Õismäe paikneb Veskimetsa (Loomaaia) ja Harku järv rohealade vahel. Väike-Õismäe asumi põhilise elamumahud moodustavad 5-, 9- ja 16-korruselised elamud, mis ehitati Tallinna Elamuehituskombinaadi (Tallinna EEK) poolt. Elamurajooni keskel asub Väike-Õismäe tiik, mis on ümmargune tehisjärv. Elurajooni n-ö selgrooks on kohalik ringtee (Õismäe tee).[3] Asumis asub Lääne-Tallinna Keskhaigla Haabersti tervisekeskus ja Õismäe Sportmängude hall. Asumi territooriumi läbivad Järveotsa oja ja Soone oja.
[muuda | muuda lähteteksti]
Asumis asuvad Akadeemia tee, Astangu tänav, Ehitajate tee, Järveaasa tänav, Järveotsa tee, Mihkli tänav, Paldiski maantee, Päevalille tänav ja Õismäe tee.
Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
Väike-Õismäe asumis asub kokku 4 kooli: Tallinna Õismäe Gümnaasium (algselt Tallinna 9. Keskkool, seejärel Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium), Haabersti Vene Gümnaasium (endine Tallinna 5. Keskkool), Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja Tallinna Järveotsa Gümnaasium. Asumis on Väike-Õismäe raamatukogu ja Nurmenuku raamatukogu.
Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]
Modernistlik stiil, saledad tüüppaneelelamud. Juhtmõte - "keskkond elamiseks". Planeeringu teeb eriliseks selle ehitamise ajastu - projekteerimine ja ehitamine piiramatute ressursside ja maakasutuse tingimustes.
Selge üldkompositsioon ühes arvukate pikkade planeeringut läbivate arhitektuuriliste joontega. Elamumahud kuldses proportsioonis "ɸ" (6-, 10-, 18-korrust ühes pealmise ja alumise tehnokorrusega; 5-, 9-, 16-elamisotstarbelise korrusega). 16-korruseliste arhitektuurilised jooned, tipnevusega Väike-Õismäe III. Keskuse alal 5 kõrghoonete paiknevus logaritmilises spiraalis mille kasvu/vähenemise faktor on „ɸ“.
Puuduvat maastikureljeefi püüti korvata 1-, 2-, 4-, 5-, 9- ja 16-korruseliste ehitiste modelleerimisega, nii et tekiksid võimalikult mitmekesised kooslused ja meeldejääv siluett paljudest vaatepunktidest.
Et hõlbustada orienteerumist ühelaadsete paneelelamute rägastikus, peeti ainuõigeks ülevaatliku ja selge üldkompositsiooni loomist. Mitmest töövariandist osutus kõige lootustandvamaks neljas: rangelt kontsentriliste ovaalidena komponeeritud hoonegrupid, tänavad, jalgteed ja pargiala. Tehisjärv kõige eelneva keskpunktis, millel peegelduks erineva kõrgusega hoonestus. Seejuures 16-korruselised saledad tornelamud tingimata madalate 5-korruseliste, mitte 9-korruseliste taustal.
Keskse tehisveekogu kaldad lameda koonusena, millel muruala päevitamiseks ja rahulikuks puhkuseks. Selle ümber tihe metsapark, mis eraldab lasteasutused ja koolid rahulikku jalakäijate tsooni, mida ei häiri mingid liiklusvahendid. Eeskujuks vanade linnaosade looklevad kitsad kodused tänavad. Hoonete paiknevus valiti viisil et kõikidesse korteritesse jõuaks piisavalt päikesevalgust ja kõikidest korteritest mitmekesised ja avarad vaated lõpmatusse. Tänava laiuse optiliseks vähendamiseks vastas-külgede hooneid on nihutatud nii, et nende piki-küljed ei jäänud kohastikku. See lubas ehitusjoonte vahekaugust vähendada. Kaarjad puuderidadega ääristatud tänavad ja väljakud omandasid nii inimlikuma mastaabi kui paljudes teistes uusrajoonides.
Võrreldes töövariantidega (kus arvukad tänavad eraldasid üksteisest kolme-nelja mikrorajooni) andis ühe ringtänavaga lahendus mitme miljonilise kokkuhoiu. Vähenesid kulutused tänavate väljaehitamisele ja tehnovõrkude rajamisele. Suurenes hoonestuse alla võetav hinnaline linnaterritoorium, elamispind ja haljastatud ala.
Väike-Õismäel püüti taastada mitteläbitavad, valguseküllased haljastatud õued, mis looksid eeldused kollektiivsustunde tekkimisele. Ühise hoole ja vastutuse tekkimiseks korra, puhtuse ja haljastuse seisundi eest oma kodu juures. Teiste sõnadega võeti eeskujuks pigem vanalinna traditsioonilised kvartalid kui värsked linnaehituse käsiraamatud, mis ei jäänud ekspertidel märkamata ja autoritele ette heitmata.[7]
Muutmine[muuda | muuda lähteteksti]
30.08.2011. a otsusega Haabersti Halduskogu kooskõlastas Väike-Õismäe tihendamise / moonutamise / muutmise. Efektiivse maakasutuse loosungi all Tallinna Volikogu 05.10.2017. a otsusega nr 129 kehtestas Väike-Õismäe tihendamise detailplaneeringu (dp).[8]
Olukorras kus projekti „Tehniline abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas” ehk nö Koridor-I. KMH (edaspidi – KMH) raames valituks osutus 3-tasandiline „reguleerimata“ (Paldiski mnt ülevalt ja Ehitajate-Rannamõisa alt) läbisõiduristmik (Haabersti liiklussõlm), mille raames kavandati liiklussõlmega jätkuva rohekoridori kujundamine (vt KMH 4. oa, lk145-147), ja mille kohaselt tuli „Õismäe elamurajooni piirkonnas sõidutee ääres säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus, võimalusel haljastusriba tihendada ja laiendada“.
Linnavõimu Teede juhtivkomisjon (Kalle Klandorfi juhtimisel) eiras KMH järeldusi ja valis 26. veebruaril 2016 ehitamiseks kahetasandilise fooridega reguleeritud Haabersti liiklussõlme lahenduse.[9]
Väike-Õismäe muutmine/moonutamine Haabersti ristmiku rekonstrueerimise ehitusprojekti raames tõi kaasa sotsiaalsete pingete vallandumise.[viide?]
Haabersti ristmiku 2017. aasta laiendamise raames Väike-Õismäe elamuid Paldiski mnt-st eraldanud tee kaitsevööndi, mis ühtlasi töötas Veskimetsa ja Harku järve rohealasid ühendava rohekoridorina, likvideerimine ja Paldiski mnt ja selle keskkonnamõjude 30 meetrit Väike-Õismäe elamutele lähemale toomine, kutsus esile n-ö hõberemmelga ehk „Pajupuu“ juhtumi mis näitlikustas, kuivõrd Väike-Õismäe inimesed oma kodu säilimisest on huvitatud, kindlustamaks kodu keskkonna, perekondade, sõprade ja lähedaste tervise, kultuuri- ja arhitektuuripärandi muutmatuna säilimine. Nö. „Pajupuu petitsioonile“, mille raames ka Väike-Õismäe miljööväärtust tunnustati, avaldas toetus ~1800 Eesti inimest elektrooniliselt, ~400 nimest paberil kohapeal, 500 inimest rahvusvaheliselt.[10] Pajupuu juhtumiga seoses sai Eesti esimese keskkonnaõiguse juhtumi kaardile.[11]
Paradoksaalselt Haabersti linnaosavanem Marek Jürgenson ei muretsenud Haabersti ristmiku laiendamisel kõrgelt tunnustatud Väike-Õismäe elanikele ja kinnisvaraomanikele oluliste loodus-, elukeskkonna-, linnaehitus-teadusliku-, arhitektuuri- ja kultuuriväärtuste säilimise pärast. Ainsaks Haabersti Linnaosavanema mureks 15.01.2016 nr 1-11/ nr 28 oli „reklaampindade säilimine“.
Pärast konsultatsiooni Haabersti Linnaosavanema Marek Jürgensoniga Politsei jõustamisel raiuti hõberemmelgas maha - arreteeriti 8 inimest. Paldiski mnt toodi oma endiselt positsioonilt 65 m kauguselt 20-30 m kaugusele, mis põhjuslikus seoses tõstis piirkonnas müra taseme 60<65 dB tasemelt 70<75 dB tervisele ohtlikule tasemele.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Väike-Õismäe asub Harku tasandikul, mis kunagi oli osa Kakumäe lahe põhjast. Mere taandumise mõjul kuivenes ala umbes 9000 aastat tagasi. Väike-Õismäel asus kunagi Järve küla, mis kuulus Haabersti mõisale.[3]
Suurem osa Väike-Õismäest liideti Tallinnaga 1968. aastal, Järveotsa osa lisati 1975. aastal.
Arhitektid Mart Port ja Malle Meelak avaldasid 1968. aastal Väike-Õismäe elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal, detailne projekteerimine kestis 1968–1977. Järveotsa tee ehitusplaneering, mille koostajateks olid arhitektid Kalju Luts ja Inessa Põldma, valmis 1984. aastal.
Väike-Õismäe loodi Rahvamajanduse saavutuste näituse tellimusel (Выставка Достижений Народного Хозяйства – ВДНХ Заказ № 2443), projekteeriti mahutama 45 000 elanikku 11 500 korterisse. Arhitektid said orgaanilise funktsionaalse laiendatava mudel-linna rakukese eest 1986. aastal NSV Liidu riikliku preemia (Лауреаты Государственной премии СССР в области литературы, искусства и архитектуры 1986 № 20).[3]
Väike-Õismäe parkasum on maailma kultuuripärand 1972 Pariisi konventsiooni mõistes ja Euroopa arhitektuuripärand 1985. aasta Granada konventsiooni mõistes. 2009. aastal on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseameti koostöös Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programmi raames arhitektuuriajaloolane Epp Lankots leidnud Väike-Õismäe olevat arhitektuuriliselt väärtuslik ning tegi ettepaneku võtta Väike-Õismäe kohalikul tasandil kaitse alla „miljööväärtuslikuna“ (planeering ja hoonestusmahud)“.[12],[13]
Väike-Õismäe on kantud Kultuurimälestiste riiklikku registrisse XX sajandi arhitektuuri objektina nr 1397.[14]
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
-
Väike-Õismäe asumi tüüpilised 9-korruselised elamud -
Väike-Õismäe asumi tüüpilised 5-korruselised elamud -
-
-
-
Tallinna 44. 8-klassiline kool, Paldiski mnt 187 (1960)
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Väike-Õismäe |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ 2,0 2,1 Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
- ↑ Mart Port. "Ehitus ja arhitektuur 2-1987, Väike Õismäest ja ajategurist - MartPort".
- ↑ Tallinna Volikogu. "Volikogu 05.10.2017 otsus nr 129, millega otsustati Väike-Õismäe tihendamine". Tallinna Linn.
- ↑ Keskkonnamõju hindamine. "Koridor-I. Keskkonnamõju hindamine".
- ↑ Väike Õismäe elanikud. "Pajupuu päästmine / Väike Õismäe miljööväärtuse tunnustamine".
- ↑ Environmental Justice Atlas. [www.ejatlas.org "Environmental Justice Atlas"].
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|URL=väärtust (juhend) - ↑ Epp Lankots. ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf "Tallinna Nõukogudeaegne Ehituspärand" (PDF).
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|URL=väärtust (juhend)[alaline kõdulink] - ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 54
- ↑ Muinsuskaitseamet. "Väike Õismäe kultuurimälestiste registris".
.svg)
Asumid (allasumid): Aegna · Astangu · Haabersti · Hiiu · Iru · Juhkentali · Järve · Kadaka · Kadriorg · Kakumäe · Kalamaja · Karjamaa (Hundipea) · Kassisaba · Katleri · Keldrimäe · Kelmiküla · Kitseküla · Kivimäe · Kloostrimetsa · Kompassi · Kopli · Kose (Kose-Kallaste · Lükati · Varsaallika) · Kuristiku · Kurepõllu · Laiaküla · Lepiku · Laagna · Laagri · Liiva · Lilleküla (Lille · Mooni · Linnu · Marja) · Loopealse · Luite · Maakri · Maarjamäe · Merimetsa · Merivälja · Mustakivi · Mustamäe · Mustjõe · Mõigu · Mäeküla · Mähe (Kaasiku · Mähe aedlinn) · Männiku · Nõmme · Pae · Paevälja (Paekalda) · Paljassaare · Pelgulinn · Pelguranna · Pirita · Pääsküla (Vana-Pääsküla) · Priisle · Pikaliiva (Vikimõisa) · Raua · Raudalu (Raku) · Rahumäe · Rocca al Mare · Sadama · Seli · Siili · Sibulaküla · Sõjamäe (Sõstramäe) · Sikupilli · Sitsi · Sääse · Südalinn · Tatari · Tondi · Tiskre · Tõnismäe · Torupilli · Tondiraba · Uuslinn · Uus Maailm · Vismeistri · Vanalinn (All-linn · Toompea) · Vana-Mustamäe · Veerenni · Veskimetsa · Väike-Õismäe (Järveotsa) · Väo · Õismäe · Ülemistejärve · Ülemiste