Vác

Vác
	[ vaats ]
	Váci lipp Váci vapp
Pindala	61,63 km²
Elanikke	34 040 (1.01.2023)
Koordinaadid	47° 47′ N, 19° 8′ E

Vác on linn Ungaris Pesti komitaadis, Váci kreisi halduskeskus.

Linna saksakeelne nimi oli Waitzen, slovakikeelne on Vacom.

Vác asub Doonau vasakul kaldal Budapestist 34 km lõuna pool. Ta on pisut allavoolu kohast, kus Doonau murrab läbi Börzsöny ahelikust ja pöördub seejärel lõunasse^[2].

Linna läbivad suur maantee ja raudtee. Lõuna poole lähevad mõlemad piki Doonau kallast Budapesti. Raudtee pöördub Vácis läände piki Doonaud, aga maantee läheb otse põhja; mõlemad jõuavad peatselt Slovakkiasse.^[2]

Tänapäeva Váci kohal oli asula juba Vana-Rooma ajal. Kuid tänapäevast linna mainiti esimest korda alles 11. sajandil. Linna maeti aastal 1077 Ungari kuningas Géza I.

1241. aastal hävitasid linna mongolid, aga linn taastati. 14. ja 15. sajandil saabus majanduslik õitseng.

Váci piiskopkond oli Ungari kuningriigis väga mõjukas. Piiskopkond rajati István Püha ajal. Mitu Váci piiskoppi said riigi kantsleriks või peapiiskopiks.

Osmanite riik vallutas Váci 1541. Kuid Habsburgide Austria võitis Váci all türklasi 1597 ja 27. juunil 1684 ning vallutas linna tagasi. Strateegilise asukoha tõttu Viini ja Budapesti vahelisel veeteel käisid linna pärast sageli lahingud ja ajavahemikul 1541–1686 vahetas linn omanikku 40 korda. 1686. aastaks oli linn täielikult varemetes ja inimtühjaks jäänud.

1731 tabas linna ränk tulekahju. Alles pärast seda hakkas linna tähtsus taastuma ja sajandi teisel poolel rajati esimesed tänapäevani säilinud majad.

Linna vanim hoone on piiskopi loss, mis ehitati pärast türklaste väljaajamist. Tänapäeval asub selles ajaloomuuseum. Säilinud on gooti stiilis Terav torn ja mõned kindluseseina jäänused, millest osa on tänapäeval kasutusel elumajade seintena. 18. sajandi algul rajati halastajaõdede kellatorn, 1745 piaristide klooster, 1755 dominiiklaste klooster (tänapäeval on seal näitus "Memento mori"). 1764 rajati linna keskväljakule barokkstiilis raekoda. Samal aastal külastas linna keisrinna Maria Theresa ja tema auks püstitati linna Ungarile väga ebaiseloomulik triumfikaar. 1770 valmis uusklassitsistlikus stiilis katedraal, mis asub kunagise romaani stiilis kiriku kohal, kuhu oli maetud Géza I. 1795 valmis kreeka kirik, milles tänapäeval on näitusesaal.

Raudtee jõudis Váci 1846.

Ungari 1848. aasta revolutsiooni ajal toimus 10. aprillil 1849 Váci juures suur lahing, milles ülestõusnud kihutasid Austria sõjaväe linnast välja. 17. juulil toimus samas teine lahing, milles Venemaa sõjavägi võitis ülestõusnuid.

1910. aasta rahvaloenduse andmetel olid Váci elanikest 76,3% katoliiklased, 11,2% juudid, 8,3% kalvinistid, 2,8% luterlased ja 1,4% muust usust.

Tänapäeval on Vác arenenud infrastruktuuri ja kasvava elanikkonnaga linn. Kuna ta asub kahe välisriigi läheduses, on viimasel ajal linna jaoks tähtsaks muutunud turism.

Vácil on kuus sõpruslinna: Deuil-la-Barre (Prantsusmaa), Donaueschingen (Saksamaa), Dubnica nad Váhom (Slovakkia), Giv'atayim (Iisrael), Järvenpää (Soome), Odorheiu Secuiesc (Rumeenia) ja Šahy (Slovakkia).