Uustööstusmaad
Uustööstusmaad (newly industrialized country, NIC) on kiiresti industrialiseeruvad arengumaad, kus tööstustootmise osakaal SKT-s (sisemajanduse kogutoodang) on kiiresti kasvanud ja millel on tööstusmaadele iseloomulik hõivestruktuur. Uustööstusmaad on keskmisest jõukamad riigid. Neis riikides on odav tööjõud ning vähe kapitali, kuid nad arenevad kiiresti. Uustööstusmaades on suur osa tööstusel, mis annab suuremale osale elanikkonnast elatise.
Iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]
Uustööstusmaade on riigid, mis sotsiaalmajandusliku klassifikatsiooni järgi kuuluvad teatud näitajate põhjal samasse gruppi. Need riigid on üle läinud põllumajanduslikult ühiskonnakorralduselt tööstusmajanduslikule 20. ja 21. sajandi vahetusel.[1] Uustööstusmaade ühiskond ei toetu varasemaga võrreldes enam istandustele ja omatarbelisele põllumajandusele, vaid keskendub üha enam kaupade tootmisele, mida on võimalik vahendada ka piiri taha. Olenemata piirkonnast, kus uustööstusriigid asuvad, on nende majandused viimastel kümnenditel kasvanud ja stabiliseerunud, samas ei ole muutused olnud veel jäädavad.[2] Uustööstusmaade arengus on oluline jälgida, et antud riigid ei läheks oma intensiivse tööstusarenguga pankrotti. Ühtlasi peavad nad jälgima, et tööstuse intensiivistumisega oldaks siiski keskkonnasäästlikud [2] Arengumaadega võrreldes on uustööstusmaades kõrgem elatustase. Samuti on uustööstusmaad keskmisest jõukamad ning neil on tunduvalt aktiivsem kauplemine teiste riikidega. Arengult jäädakse siiski alla arenenud riikidele (USA, Jaapan ja Lääne-Euroopa).[1] Seega võib öelda, et uustööstusmaad paiknevad oma arengult Esimese ja Kolmanda maailma vahepeal.
Uustööstusmaad ja nende areng[muuda | muuda lähteteksti]
Uustööstusmaid on nii Ida-Aasias, Ladina-Ameerikas kui ka Ida-Euroopas. Nende esilekerkimine algas 20. sajandi keskpaigas, mil Hongkongis, Lõuna-Koreas, Singapuris ja Taiwanis toimus majanduskasv tööstuse kiire arengu tulemusena.[1] Nende nelja puhul võetigi esmakordselt kasutusele väljend "uustööstusmaa" (newly industrialized country). Termin võeti kasutusele, kuna antud riigid ei klassifitseerunud oma majanduse ja tööstuse arenguga ei arengu- ega ka arenenud maade alla.[2]
20. sajandi lõpus toimus tööstuse osakaalu tõus ka Türgis, Tais, Malaisias, Mehhikos, Brasiilias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas, Venemaal, Hiinas ja Indias.[1]
Ehkki uustööstusmaades asuvad erinevatel mandritel, pindalad varieeruvad ja nende areng pole olnud sarnane, on neil siiski mitmeid sarnaseid jooni. Uustööstusmaadele on väga omapäraseks keskmise sissetuleku tõus inimese kohta. Arvestada tuleb aga, et sissetulekutõus ei ole otseselt seotud riigi arengu tasemega. Näiteks Hiina ja India puhul on sissetulek inimese kohta väga madal, kuna neis riikides on suur rahvaarv. Hoolimata sellest on need riigid tootmissektoris aktiivsed ja nende majanduskasv on olnud arvestatav.[1] Hiina majandust on turgutanud ka välisinvesteeringud. Kuna uustööstusmaades on elatustase võrreldes arengumaadega parem, kuid nad ei kuulu veel Esimesse maailma, siis arenenud riigid viivad paljud oma ettevõtted uustööstusmaadesse.[2]
Kõigis uustööstusmaades on riikide arengule ja majanduskasvule kaasa aidanud ka paljud riigisisesed muutused. Kuna tegu on arenguriikidega, siis toimub oluline poliitiline sekkumine majandusse, sealhulgas viiakse läbi reforme. Riigiti majandusse sekkumise meetmed siiski varieeruvad. Näiteks on Aasia riigid orienteeritud suuremas osas toodetud kaupade ekspordile, kuid Ladina-Ameerikas on olulisel kohal riigisisene tootmine riigi vajaduste rahuldamiseks.
Siinkohal võib arengumaade poliitikad jagada kolmeks:
- riigid, mis ekspordivad siseressursse;
- riigid, kus tööstusarendus asendab importi;
- riigid, mille tööstusarendus põhineb ekspordil.[3]
Riigisiseste muudatuste tulemusena on riikides turg muutunud vabamaks, samuti on tõusnud konkurentsi pakkuvate ettevõtete arv. Kaupade liikumine üle piiri uustööstusmaades on vabam võrreldes varasema perioodiga, kasvanud on ka investeeringud teistesse maadesse. Kokkuvõttes võib öelda, et peaaegu kõigis uustööstusmaades on suurenenud tööstuse osakaal viinud aktiivsema äritegevuseni, majanduskasvule, osalemisele regionaalsetes kaubandusühingutes ning meelitanud välisinvesteeringuid – eriti just arenenud riikidest.[1] Uustööstusmaad, mis on edukamad, võivad peatselt areneda inforiikideks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Newly Industrialized Country Vaadatud 5.04.2013
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 What are newly industrialized countries Vaadatud 5.04.2013
- ↑ MMG kogumik Vaadatud 5.04.2013