Uus gripp A(H1N1)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib uuest A-tüüpi viirusnakkuse inimvormist; sigade gripi kohta vaata artiklit Sigade gripp; vana seagripi kohta vaata artiklit Hispaania gripp

Uueks gripiks A(H1N1) ehk seagripiks ehk 2009 H1N1 A-tüüpi gripiks ehk pandeemiliseks A(H1N1) gripiks ehk A(H1N1) gripiks ehk gripiviiruse A/H1N1 infektsiooniks nimetatakse inimeste nakkavat gripitüüpi.[1][2]

Haigustekitaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uut grippi põhjustab inimestel teadlaste arvates A-tüüpi gripiviiruse alamtüüp H1N1, mille reservuaariks on inimene. Haigustekitaja sarnaneb 1918. aasta pandeemilise A-gripiviiruse alatüübiga mis põhjustas hispaania grippi.[3]

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piisknakkuse patogeensust peetakse madalaks, kuna paljud haigusjuhud olid asümptomaatilised või oli kulg nii kerge, et grippi ei kahtlustatud ning arsti poole ei pöördutud.

Uue gripi haigustunnused võivad kattuda hooajalise gripi tunnustega: kõrge palavik, köha, peavalu, konjuktiviit ja liigesevalu ning tüsistusena kopsupõletik ning surm (ägedast viiruspneumooniast (ARDS)).

Ligi pooltel haigestunutel ei esine kõrget palavikku. Uus gripp võib avalduda seedehäiretena: iiveldus, kõhukrambid ja kõhulahtisus.

Uuele gripile iseloomulikud haigussümptomid võivad olla ka hingamisraskused või sinakaks tõmbunud huuled ja valud rinnus.[4]

RASKETE TÜSISTUSTE JA KRIITILISE SEISUNDI ÄRAHOIDMISEKS:

Peale tavaliste gripisümptomite tuleb seagripi puhul olla eriti ettevaatlik järgmiste haigusnähtude puhul ja kohe ühendust võtta lastearstiga:

LASTEL LISAKS VÕIMALIK JÄRGMISED NÄHUD:

  • nahk on sinakas või hall
  • laps ei joo piisavalt (väikelaste puhul harv pissimine ka)
  • laps ei ärka või reageeri millegi peale
  • laps on nii pahuras tujus, et ei taha isegi süles olla.

Diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uut grippi diagnoositakse tänapäeval valdavalt laboratoorse diagnostika meetoditega - määratakse viiruse RNA või antigeeni ning antikehad näiteks PCR-meetoditega.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamikel juhtudel on ravi toetav, antibiootikumidest ei ole gripi puhul abi. Arsti ettekirjutusel võidakse patsiendile manustada toimeainega oseltamivirum (Tamiflu) ravimeid. Osad teadlased peavad seagripi ravimit Tamiflu lastele ohtlikuks.[5] Uuematel andmetel (2013) kasvab haigusjuhtude arv, mis on Tamiflule resistentseks muutunud.[6]

Ennetamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nakatumise vältimiseks soovitatakse pesta sageli käsi ning vältida haiguspuhangu ajal rahvarohkeid kohti, köhides ja aevastades tuleks suu katta pigem varruka kui peopesaga. Sealiha söömine seagrippi haigestumist ei põhjusta.

Gripi (A/H1N1) pandeemia aastal 2009[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis A(H1N1)2009 gripipandeemia
H1N1 tüve levimine 2009

Aprillis 2009 sai alguse esmalt seagripi nime all tuntud gripipuhang, mida põhjustab inimeselt inimesele nakkav A-tüüpi gripiviiruse alatüüp H1N1. Nimi pärineb oletusest, et viirus on pärit sigadelt; uuemate uuringute andmetel on tegu neljakordse reassortantviirusega: ühe inimgripi-, ühe linnugripi- ja kahe seagripiviiruse kombineerumisel tekkinud uue viirustüübiga. WHO on soovitanud kasutada seagripi asemel mõistet A-gripp või uusgripp (novel flu).[7][8]

Gripiviirus A(H1N1)pdm09[muuda | redigeeri lähteteksti]
Terviseameti andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]
  • 2014 - Terviseameti andmetel on viroloogilise seire käigus Eestis uus gripp laboratoorselt kinnitatud[9]:
Nädal Periood ÜHVN Viroloogiline

seire (laboratoorselt kinnitatud)

1. nädal 30.12 - 5.01.2014 2596 -
2. nädal 6.- 12.01.2014 2770 1 A(H1N1)pdm09
3. nädal 13.- 19.01.2014 2797 3 A(H1N1)pdm09
4. nädal 20.- 26.01.2014 3298 1 A(H1N1)pdm09
5. nädal 27.01- 2.02.14 4384 5 A(H1N1)pdm09
6. nädal 3.- 9.02.14 4173 18 A(H1N1)pdm09
7. nädal 10.- 16.02.14 4914 40 A(H1N1)pdm09
8. nädal 17.- 23.02.14 5002 27 A(H1N1)pdm09
9. nädal 24.02- 2.03.14 5896 9 A(H1N1)pdm09
10. nädal 3.03.- 9.03.14 5095 4 A(H1N1)pdm09
11. nädal 10.- 16.03.14 4883 4 A(H1N1)pdm09
... ... ... ...

Märkus:ÜHVN- ülemiste hingamisteede ägedad viirusnakkused.

Soomes (2014)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sel talvehooajal levib ka Soomes A-gripiviirus (H1N1p) ehk seagripp. [10]

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

WHO on soovitanud kasutada seagripi asemel mõistet A-gripp või uusgripp (novel flu).[11][12]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mari Järvelaid, Sirje Timmusk,Gripiviiruse epidemioloogia ja organismi immuunvastus, Eesti Arst 2010; 89(1):21−30, Veebiversioon (vaadatud 14.02.2014)
  2. Gripiviiruse A/H1N1 infektsioon, Veebiversioon (Vaadatud 14.02.2014)
  3. Kalev Kask,Teadlased: seagripi viirus on sama jube kui 1918. aasta haigustekitaja, 13. juuli 2009, Veebiversioon (vaadatud 14.02.2014)
  4. Villu Päärt, Seagripi müüdid: Põhisümptom on palavik, 03.12.2009 10:24, Veebiversioon (Vaadatud 14.02.2014)
  5. Marge Sillaots,Seagripi ravim Tamiflu võib olla lastele ohtlik, 11. august 2009, Veebiversioon (Vaadatud 14.02.2014)
  6. Sarah Boseley, Swine flu cases resistant to Tamiflu are becoming more common, say scientistsStrains of drug-resistant flu are said to be able to pass from one human to another, theguardian.com, Monday 18 March 2013 13.51 GMT, Veebiversioon (vaadatud 14.02.2014) (inglise keeles)
  7. Ed Pilkington, What's in a name? Governments debate 'swine flu' versus 'Mexican' flu, theguardian.com, Tuesday 28 April 2009 18.17 BST,Veebiversioon (vaadatud 14.02.2014) (inglise keeles)
  8. Mari Järvelaid, Sirje Timmusk,Gripiviiruse epidemioloogia ja organismi immuunvastus, Eesti Arst 2010; 89(1):21−30, Veebiversioon (vaadatud 14.02.2014)
  9. Ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse haigestumine, Veebiversioon (vaadatud 06.03.2014)]
  10. Karoliina Vasli,Eluohtlik seagripp on tagasi: iga päevaga kasvab haigestunute arv!, 14. veebruar 2014, Veebiversioon (vaadatud 14.02.2014)
  11. Ed Pilkington, What's in a name? Governments debate 'swine flu' versus 'Mexican' flu, theguardian.com, Tuesday 28 April 2009 18.17 BST,Veebiversioon (vaadatud 14.02.2014) (inglise keeles)
  12. Mari Järvelaid, Sirje Timmusk,Gripiviiruse epidemioloogia ja organismi immuunvastus, Eesti Arst 2010; 89(1):21−30, Veebiversioon (vaadatud 14.02.2014)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]