Uud

Allikas: Vikipeedia
Uud
Uud
Liigitus

Keelpillid

Sugulaspillid

Uud (inglise oud; araabia: عود ʿūd, mitmuses: أعواد, a‘wād; armeenia: ուդ; süüria: ܥܘܕ ūd; kreeka: ούτι; heebrea: עוּד; pärsia: بربط barbat; kurdi: ûd; türgi: ud või ut [1]; aserbaidžaani: ud; somaali: cuud või kaban) on pirnikujuline keelpill, mida kasutatakse Araabia, Heebrea, Kreeka, Türgi, Bütsantsi muusikas, Põhja-Aafrika (Chaabi ja Andaluusia klassikalises muusikas), Somaalia ja Lähis-Ida muusikas.
Ehituselt on uud sarnane lautole.[2] Tänapäevane uud ja lauto pärinevad mõlemad ühisest eellasinstrumendist, kuid on arenenud erinevaid teid pidi. Uud on lautost selgelt eristatav instrumendi kaelal puuduvate krihvide poolest (lautol on krihvid olemas) ning uudi kael on ka lautoga võrreldes väiksem. Uudi- ja lautosarnast pilli peetakse kitarri esivanemaks.[3]

Nime päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

12. sajandi käsikiri, millel on kujutatud muusikuid mängimas erinevaid instrumente
(sh. uud, vasakult teine).

Sõna uud (või oud) (ning tema etümoloogilise sugulassõna: lauto) päritolu on ebaselge. Üheks võimalikuks päritoluks peetakse araabiakeelset sõna العود (al-ʿūd), "puit", millest võis instrumendi evolutsioonil välja kujuneda ka praegune nimi, kui puidust kõlalaua tekkimisel hakkas see instrument eristuma teistest sarnastest instrumentidest, millel kasutati puidust kõlalaua asemel nahka.[4]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Araabia muusik uudiga umbes 1915. aastal (Süüria, Aleppo)

9. sajandil elanud Araabia õpetlase Al-Fārābī järgi oli uudi leiutajaks Aadama kuues lapselaps Lemek. Legendi järgi olevat Lemek oma poega leinates riputanud ta surnukeha puu külge, kelle pleekinud skeleti kujust olevat saanud inspiratsiooni ka esimese uudi välimus.[5]

Vanim ülestähendus uudile ja lautole sarnasest pillist on pilt ühelt üle 5000 aasta vanuselt Lõuna-Mesopotaamiast (praegusest An-Nāşirīyah' linnast) leitud silinderpitsatilt.
See Uruki perioodi dateeritud Dr. Dominique Colloni poolt avastatud silinderpitsat on hoiul praegu Briti Muuseumi kogus.[6]

Turgi rahvastel oli uudile sarnane instrument, mida kutsuti "komuz". Ühel Göktürkide monumendil on kirjas, et sellele instrumendile omistati maagilist väge ning teda võeti kaasa ka sõdadesse ja kasutati sõjaväemuusikas.[7]

Musikoloog Çinuçen Tanrıkoruri järgi on tänapäeva uud tuletatud Lähis-Ida aladel elanud turkide komuzest, kes lisasis sellele juurde veel ka pillikeeli.[viide?]

Iseäranis pika traditsiooniga on uudimuusika Iraagis,[8] ning on isegi ütlus, et selles muusikas asub riigi hing.[8] Kuid pärast Iraagi sõda ja Araabia Taassünni Sotsialistliku Partei valitsusrežiimi kukutamist 2003, on üha kirglikumaks muutunud islamivõitlejad, kelle arvates on ilmalik muusika haraam (patune), sundinud paljusid uudimängijaid ja selle instrumendi õpetajaid peituma või pagulusse.

Mängutehnikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Risha't hoitakse parema käe peopesas.
Mängimiseks võetakse risha nimetissõrme ja pöidla vahele, toetades seda veel ka ülejäänud sõrmedega.

Uudi mängimiseks kasutatakse risha'ks nimetatavat plektroni. Traditiooniliselt tehakse risha kotka sulest, kilpkonna või merikilpkonna kilbist, samuti ka lehma sarvest.[9] Lehmasarvedest tehtud risha'd on tänapäeval ka kaubanduses saadaval. Risha'de tegemisel lehmasarvedest viilutatakse sarved pikuti ribadeks, vormitakse kujusse ning lihvitakse. Risha'sid tehakse ka plastikust. Need, kes eelistavad lehmasarvedest tehtud risha'sid plastikust risha'dele, ütlevad, et plastikrisha'd ja lehmasarvedest tehtud risha'd annavad pillile erineva kõla.[10]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Güncel Türkçe Sözlük'te Söz Arama
  2. Mottola, R.M. (Summer, Fall 2008). "Constructing the Middle Eastern Oud with Peter Kyvelos". American Lutherie (94, 95). 
  3. Summerfield, Maurice J. (2003). The Classical Guitar, Its Evolution, Players and Personalities Since 1800 (5th ed.) Blaydon on Tyne: Ashley Mark Publishing. ISBN 1-872639-46-1
  4. During, Jean. "'Barbat'". Encyclopedia Iranica. Vaadatud 14. detsember 2013.
  5. Erica Goode (May 1, 2008). "A Fabled Instrument, Suppressed in Iraq, Thrives in Exile". New York Times
  6. MITRA JAHANDIDEH, SHAHAB KHAEFI, AHANALI JAHANDIDEH, MASOUD KHAEFI, Using the Root Proportion to Design an Oud 
  7. Fuad Köprülü, Türk Edebiyatında İlk Mutasavvıflar (First Sufis in Turkish Literature), Ankara University Press, Ankara 1966, pp. 207, 209.; Gazimihal; Mahmud Ragıb, Ülkelerde Kopuz ve Tezeneli Sazlarımız, Ankara University Press, Ankara 1975, p. 64.; Musiki Sözlüğü (Dictionary of Music), M.E.B. İstanbul 1961, pp. 138, 259, 260.; Curt Sachs, The History of Musical Instruments, New York 1940, p. 252.
  8. 8,0 8,1 Erica Goode (May 1, 2008). "A Fabled Instrument, Suppressed in Iraq, Thrives in Exile", New York Times. 
  9. OUD PLECTRUMS (OUD PICK,RISHA, MIZRAP)
  10. Oud Reeshe & Oud Tuner?