Harilik ussikeel

See artikkel räägib harilikust ussikeelest; perekonna kohta vaata artiklit Ussikeel (perekond)

---

Harilik ussikeel
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	määratlemata
Sugukond	Karelehelised Boraginaceae
Perekond	Ussikeel Echium
Liik	Harilik ussikeel
Binaarne nimetus
Echium vulgare L., 1753

Ussikeel ehk harilik ussikeel (Echium vulgare L.) on taimeliik kareleheliste (Boraginaceae) sugukonnast ussikeele (Echium) perekonnast.

Rahvapärased nimetused

Ussikeelt tuntakse ka selliste rahvapäraste nimetustega nagu karuhänd, hundihambad, hundiohakas, loomamaksarohi, hobusekärnarohi, hobuseköharohi, pahasilmarohi, härjakeel, jänesenõges, ussipää, kahetsmeõied, meritsed, sinine ohakas ja siniohtja.

Iseloomustus

Ussikeel on kaheaastane, enamasti puhmikutena kasvav 30–90 cm kõrgune rohttaim. Kasvab peamiselt kuivematel aladel, mida võimaldab kuni 2,5 meetri sügavusele ulatuv peajuur. Ussikeelt võib võtta kui kuivadel nõlvadel, põllu- ja jäätmaadel kasvavat umbrohtu.

Ussikeele õied

Õied

Harilik ussikeel on ühekojaline taim.

Õied on kahehuulelised ja ebakorrapärased. Võrdlemisi suured. Värvilt on õied pungas roosakaspunased, puhkenult taevasinised (harva valged). Õied moodustavad ladvas pika kobara (kuni 2/3 varre pikkusest).

Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega ja ühe sümmeetriateljega. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp peaaegu aluseni lõhestunud eripikkusteks karvasteks tipmeteks. Kroon kuni 2,5 cm pikk, viltuselt kellukjas, helesinine või lillakas, harva roosa või valge. Tolmukad (arvult 5) on erineva pikkusega ja värvilt roosad. Ulatuvad ühes emakakaelaga kroonist välja. Emakakael on karvane, kaheharulise tipuga ja ulatub koos tolmukatega kroonist välja. Putuktolmleja. Õitseb juunist augustini (septembrini).

Viljad

Ussikeelel on liitvili, mis laguneb neljaks üheseemneliseks pähklikeseks. Hallid kolmekandilised pähklikesed on krobelise pinnaga. Seemned valmivad augustis.

Lehed

Lehed on piklikud ja kitsad, tipupoole terituvad. Karedakarvalised. Lehed on tavaliselt kuni 10 cm pikkused ja 0,5–1,5 cm laiused, ning värvilt hallikasrohelised. Enamasti ühe rooga (alumised rootsulised, ülemised rootsutud). Leheserv on terve. Lehed asetsevad varrel vahelduvalt.

Vars

Vars on püstine ja lihtne või oksine. Valdavalt on igal taimel ainult üks vars. Ussikeele vars on tugev, juba juurekaelal harunenud (teisel eluaastal) ja valkjatel või pruunikatel konaratel esinevate pikkade harjastega. Hästi kare.

Levik

Harilik ussikeel kasvamas Osmussaare klibuvallil.

Umbes 40 liiki Euroopas, Lääne-Aasias ja Aafrikas. Ida-Siberis ja Põhja-Ameerikas esineb tulnukana. Eesti alal tavaline alates keskajast.

Kasvab niitudel, liivikutel, teeäärtel, liivastel jäätmaadel, kivistel nõlvadel. Eelistab kuivemaid liiva ja lubjarikkaid muldi, kuid suudab edukalt kasvada ka mujal.

Kasutamine

Ussikeel on oma kauaõitsevate õisikute tõttu sobilik ka suuremate kuivade alade haljastamiseks, eriti mesilate läheduses. Mõni teine ussikeele liik on ka ilutaim, näiteks vene ussikeel (Echium russicum).

Õitest ja juurtest saadakse punast värvainet.

Ussikeel meetaimena

Kivikimalane ussikeele õiel

Ussikeel on tuntud kui väga hea meetaim, mistõttu esineb ka ussikeele kasvatamist kultuurtaimena (annab keskmiselt 400–500 kg mett hektari kohta).

Üks õis eritab 0,3–0,5 mg nektarit, mille keskmine suhkrusisaldus on 30%. Ussikeel hakkab nektarit eritama juba temperatuuril 14 °C ning kuna nektarieritus kestab kogu päeva siis võivad mesilased ööpäeva jooksul taime õisi külastada 12–14 tundi. Taim eritab nektarit ka põuaperioodil.

Ussikeele õietolm on tumesinine.

Ussikeel ravimtaimena

Rahvameditsiinis on kasutust leidnud peamiselt langetõve korral ja köha vaigistava vahendina. Vanasti kasutati ka maohammustuse korral (siit ka nimetus). Tarvitatakse taime maapealset tipmist osa, keedisena. Kasutatud ka veterinaarias.

Kõik taimeosad sisaldavad alkaloide tsünoglossiini, tsünoglossofiini (teise nimetusega heliosupiin) ja koliini. Glükoalkaloididest konsolidiini ja selle aglükooni konsolitsiini. Juurtes on rohkesti naftokinoonderivaate (üldiselt antimikroobse toimega). Võimalik, et siit tuleb ka ussikeele kasutamine köhavastase vahendina. Samas on taimes sisalduvad alkaloidid küllaltki mürgised ja paralüseerivad perifeerseid närvilõpmeid. Eriti tsünoglossofiinil on kuraaretaoline toime. Seetõttu ei soovitata seda taime ravimina kasutada.

Vaata ka

• Karelehelised
• Ussikeel (perekond)

Välislingid

• Harilik ussikeel andmebaasis eElurikkus

• Ussikeel
• Herbaarium