Urutüll

Allikas: Vikipeedia
Urutüll
NZ Shore plover male.JPG
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond: Tülllased Charadriidae
Perekond: Thinornis
Liik: Urutüll
Ladinakeelne nimetus
Thinornis novaeseelandiae
(J.F. Gmelin, 1789)

Urutüll (Thinornis novaeseelandiae) on tülllaste sugukonda kuuluv Uus-Meremaa endeemne lind. Urutülli maoorikeelne nimi on Tuturuatu

Levik ja kaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Urutüll asustas kunagi Lõunasaare rannikut, kuid 1870. aastateks suri sealt välja tõenäoliselt kasside ja rändrottide tõttu. Õnneks jäi liik Rangatira saarel alles ja sealt on teda ümber asustatud mõnedele saartele Chathami saartel ja Põhjasaare lähedal. Urutüll on maailma haruldasemaid kahlajaid. 2009. aastal hinnati urutüllide arvuks 250 isendi ümber. Rangatira saare ja kõiki ümberasustatud populatsioone seiratakse igal aastal. [1]

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Urutülli pikkus on 20 cm. Täiskasvanud isaslinnu laup, kurgualune ja pea küljed on mustad, täiskasvanud emaslinnul pruunid. Täiskasvanud urutülli pealagi ja kere ülapool on hallpruunid, kere alapool valge, nokk oranžpunane ja musta tipuga, jalad oranžid. Noorlinnul on pea ja kael valged, pealagi ja silma ümbruse laik pruunhallid, nokk pruun, oranži tüvikuga. [2]

Eluviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Urutüll teeb pesa tiheda taimestiku või kivirahnu alla. Kurnas on kaks kuni kolm muna. Toiduks tarvitab väikeseid koorikloomi, limuseid ja selgrootuid. [3]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]