Urmas Ott
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Urmas Ott (23. aprill 1955 Otepää[1] – 17. oktoober 2008 Tartu) oli eesti ajakirjanik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1974–1975 õppis ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris.[2] Ta lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise erialal 1979. aastal ja osales Eesti Televisiooni teleajakirjanike kursustel.
Oti televisioonikarjäär algas 1978. aastal Eesti Televisioonis diktorina, töö peamise osa moodustas uudistesaade "Aktuaalne kaamera". Diktoritöö kõrval juhtis ta "Estraaditähestikku" (1983–1989), "Aktuaalse kaamera" uudiseid luges 1991. aasta varasuveni.
Tuntuks kogu toonase Nõukogude Liidu televaatajate seas sai ta seitse hooaega 1986–1993 kestnud saatesarjaga "Teletutvus", milles ta intervjueeris põhiliselt Nõukogude Liidu ja Venemaa kultuuri- ja ühiskonnategelasi. Sarjas sündis 61 isikuintervjuud. Saatesarja näidati nii Eesti Televisioonis kui ka Kesktelevisioonis. Enamus intervjuudest on ilmunud trükis raamatutes "Телевизионное знакомство", 1992, "Вопрос + ответ = интервью", 1991 ja "Playback", 1994.
Ott juhtis ka ETV saateid "Hommikutelevisioon", "Öötelevisioon", aastavahetuse autorisaateid "Urmas Ott ja teised" Vol I–V 1991–1995 jt.
Septembrist 1992 kuni juunini 1998 juhtis Ott Eesti Televisioonis saatesarja "Carte blanche" (kokku 138 saadet), Kevadel 2001 usutles toonases TV1-s seitset võimalikku presidendikandidaati. 2003. aastal "Augustivalgust" (ETV) ning 2003–2006 Kanal 2 saadet "Happy Hour".
Urmas Ott juhtis mitut populaarset telesaadet ka Venemaal. Viimaseks saateks jäi tal venekeelne intervjuusari Raadio 4-s "Sündsuse piires" ("В рамках приличия").
Ta suri pärast leukeemia raviks tehtud luuüdi siirdamist müokardi infarkti.[3]
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Urmas Ott oli aastaid osanik kirjastuses SE&JS. Samas kirjastuses on välja antud kõik tema raamatud:
- "Playback" (1994)
- "Carte Blanche" (1995)
- "Encore! Neeme Järvi" (2001)
- portreeraamat Erika Salumäest „Surplace“ (2002)
- portreeraamat Vardo Rumessenist „En face“ (2002)
- "Asmerid. Topeltpeeglis" (2007).
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1988 – NSV Liidu ajakirjanike liidu preemia telesaate "Teletutvus" eest
- 2005 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2008 – Tallinna vapimärk teleajakirjanduse tunnustatud edendajale, mõjukale liidrile Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletajale ning rahvuskultuuridevahelise sideme loojale
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
2018. aastal arutasid Tallinna linnavalitsus ja linnavolikogu Raimond Kaljulaidi plaani rajada Balti jaama Tartus olevale Eduard Vilde ja Oscar Wilde'i kujule analoogne kaksikmonument, kus pingil istuksid koos Jaak Joala ja Urmas Ott. 2019. aasta algul teatati, et Urmas Oti lähedased selle kavaga ei nõustunud ning jaama tuleb seetõttu vaid Joala kuju.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Dannar Leitmaa, Urmas Ott 1955–2008, Eesti Päevaleht, 17. oktoober 2008
- ↑ Madis Jürgen:35 aastat tagasi astus Urmas Ott lavakasse Eesti Ekspress, 21. august 2009
- ↑ Tuuli Aug:Suri Urmas Ott Eesti Päevaleht, 17. oktoober 2008. Vaadatud 5. jaanuaril 2024
- ↑ Balti jaama kõrvale tuleb ainult Jaak Joala kuju. ERR, 13.02.2019
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Urmas Ott. Teletähe lugu". Koostaja Marii Karell. Kirjastus Fookus Meedia, Tallinn 2009, 176 lk; kättesaadav ka helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing Helikiri, Võru 2009; raamatu venekeelne variant: "Урмас Отт: история телезвезды". Соавтор русскоязычной версии Алексей Гюнтер; перевод с эстонского: Игорь Таро; редактор и составитель Марии Карелль. Fookus Meedia, Tallinn 2010, 192 lk
- "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas". Urmas Oti arvamusi kogunud ja täiendanud Voldemar Lindström. Tallinn 2009, 160 lk
- "Kes tappis Urmas Oti?". Autor ja kirjastaja Vahur Kersna, 2018, 344 lk. ISBN 9789949887446
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Augustivalgus" (portreesaade Andrus Kivirähkist)
- Alo Lõhmus. "Teletutvus Urmas Otiga lõppes". Postimees, 18. oktoober 2008
- Katrin Pauts. Urmas Oti vähiravi oli edukas, operatsioon õnnestus, alt vedas hoopis süda, Õhtuleht, 18. oktoober 2008
- Heiki Suurkask, Liivi Šein. Venemaa mäletab unustamatut Urmas Otti suurriigi murdjana, Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2008
- Urmas Vahe. "Teletutvus" vormis Urmas Otist (üleliidulise) staari, Õhtuleht, 25. oktoober 2008
- Margot Visnap. Kes teeks järele ja annaks võimaluse?, Sirp, 24. oktoober 2008
- Joonas Hellerma: Hiljaks jäänud mõtted Urmas Otile, Sirp, 24. oktoober 2008
- "Sündsuse piires", raadiosaate arhiiv, (vene keeles)
- Bye, Urmas. Urmas Ott ja teised, ETV saadete arhiiv
- Urmas Ott ja teised. Viimane saade, ETV, 28. detsember 2008
- Kertu Kalmus, "Vene telekanal tegi Urmas Otist filmi", Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 15. aprill 2009
- Urmas Ott. One Man Show, ERR, 1. jaanuar 2018