Uraniborg

Allikas: Vikipeedia
Uraniborg, pilt Blaeu raamatust Atlas Major (1663)
Uraniborg koos aedadega, Tycho Brahe raamatust Astronomiae instauratae mechanica (1598).

Uraniborg ehk Uranieborg ehk Uranienborg oli üks Tycho Brahe observatooriumidest. See ehitati aastatel 15761581 Veni saarele (taanipäraselt Hven või Hveen) Sundis Sjællandi ja Skåne vahel. Uraniborgi on peetud Euroopa esimeseks teadusasutuseks; seal tegeldi uurimistööga, trükiti raamatuid ja õpetati ülikooliväliselt astronoomiat[1].

Taani kuningas Frederik II andis saare 1576 Tycho Brahele eluaegseks kasutamiseks, et ta saaks seal astronoomiaga tegeleda (Ven, nagu Skånegi, oli sel ajal Taani kuningriigi osa, praegu kuulub saar Rootsile). Tycho lasi Uraniborgi ehitada omaenese kavandite järgi, inspiratsiooni sai ta Hollandi arhitektuurist. Nime sai observatoorium astronoomia ja astroloogia muusa Urania järgi.

Taani riik toetas Tycho Brahet äärmiselt heldelt. Ainuüksi selle ühe projekti jaoks kulus observatooriumi ehitamise ajal umbes 1% Taani riigi eelarvest. Seda on rohkem kui ükskõik millisele teadusprojektile kunagi enne või pärast seda. Isegi USA kosmoseprogrammile kulus selle tipphetkel ainult 0,4% riigieelarvest.[2]

Uraniborgi arvukad tornid ja rõdud olid vajalikud astronoomiliste vaatluste jaoks. Alumisel korrusel asusid raamatukogu, köök, ruumid külalisuurijatele ja Tycho enda perekonna eluruumid. Teisel korrusel olid ruumid kuninglikele külalistele. Keldris oli Tycho laboratoorium, kus oli sisseseade ka alkeemia-alaseks uurimistööks. Katusekorrusel olid väikesed ruumid üliõpilaste jaoks.

Uraniborgi lähedusse rajas Tycho hiljem osaliselt maa-aluse observatooriumi Stjerneborgi. Selle ehitas ta põhjusel, et Uraniborg osutus täppisinstrumentide jaoks liiga ebastabiilseks. Uraniborg ja Stjerneborg kuulusid viimaste observatooriumide hulka, mis ehitati enne teleskoobi leiutamist (teleskoop võeti astronoomias kasutusele Galileo Galilei poolt 1608).

Uraniborgist sai teaduskeskus, mis tõmbas ligi üliõpilasi ja teadlasi paljudest piirkondadest.

Tycho Brahe elas saarel kuninga soosikuna nagu teadusevürst ja võttis kuulsa astronoomina vastu kuningaid ja kuningannasid.[viide?] Uraniborg oli ehitatud saare kõrgeimasse paika, seda ümbritses ilus renesanssaed. Aias kasvatati lilli, ravimtaimi ja viljapuid, eri liiki taimed olid paigutatud geomeetriliste kujunditena.

Tycho Brahe rajas Venile ka klaasikoja, apteegi, trükikoja ja paberiveski. Saarel asus ka vangla, mis olevat pidevalt olnud vange täis, sest Tycho ei olnud saare talupoegadele eriti leebe isand.

Kui uus kuningas Christian IV Tycho toetust kärpis, lahkus Tycho 1597 Venilt. Uraniborg ja Stjerneborg lammutati varsti pärast Tycho surma.

Kui Tycho 1601. aastal suri, sai talle neljakümne aasta jooksul (sealhulgas Uraniborgis tehtud vaatlustest) päranduseks tema assistent Johannes Kepler, kes neile tuginedes sõnastas kolm planeetide liikumise seadust (Kepleri seadused).[3].

Osa Uraniborgi renesanssaedadest on praeguseks taastatud, kasutades tolleaegseid taimeliike- ja varieteete (aia esimene neljandik avati 1992, teine 2003). Osaliselt on taastatud ka Stjerneborg. Venil on avatud Tycho Brahe muuseum.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Barokiajastu inimene. Bablo Rossi artikkel Teadlane. Avita, 2000 lk 297
  2. TYCHO BRAHE'S castle URANIBORG and his observatory STJÄRNEBORG
  3. Roger Osborne. Tsivilisatsioon. Varrak, 2006 lk 237

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]