Uno Palm

Allikas: Vikipeedia
Uno Palm

Uno Palm (5. detsember 1933 Laoküla, Harjumaa1. märts 1989 Tartu) oli eesti keemik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Uno Palm oli talupidaja poeg ja Kaia Palmi isa.[1]

Lõpetas 1952. aastal Tallinna 2. Keskkooli hõbemedaliga ja 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) keemiaosakonna. Keemiakandidaat (1964, TRÜ), väitekiri "Исследование состояния свинца, кадмия и висмута в процессе катодного выделения водорода", keemiadoktor (elektrokeemia, 1974, NSV Liidu TA Elektrokeemiainstituut), väitekiri "Строение двойного электрического слоя, адсорбция и перенапряжение водорода на висмутовом электроде".

Oli aastatel 1957–1958 TRÜ anorgaanilise keemia kateedri vanemlaborant, 1958–1960 assistent, 1960–1963 aspirant, 1963–1966 vanemõpetaja, 1966–1976 dotsent, 1967–1969 kateedri juhataja, 1977–1989 professor; 1969–1972 füüsika-keemiateaduskonna prodekaan, 1976–1986 TRÜ õppeprorektor, 1986–1989 TRÜ elektrokeemia labori peateadur, ühtlasi aastast 1980 elektrokeemialabori teaduslik juhendaja. Lugenud füüsikalise keemia, kolloidkeemia, mittepöörduvate protsesside termodünaamika, elektrokeemia jm kursusi, paljude õpikute autor.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud elektroodiprotsesse, elektrilise kaksikkihi ehitust ja adsorptsiooni vismutil jm elektroodidel, samuti silikaatide keemia küsimusi ning keemia ajalugu. NSV Liidu TA Elektrokeemia Nõukogu ja Rahvusvahelise Elektrokeemiaühingu liige, keemiaajaloo uurimise eesti sektsiooni esimees. Üle 330 teadustrükise ja aimeartikli.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Üle 330 teadustrükise ja aimeartikli, paljude õpikute autor.[1]

  • Keemia arengujooni Tartu Ülikoolis 1802–1918. // Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakond 1947–1972. Tartu 1972
  • Füüsikaline keemia (kaasautor Vello Past). Tallinn 1974
  • Keemiateaduse arengujooni Eestis. Tallinn 1975
  • Влияние природы металлической фазы на строение двойного электрического слоя и кинетику выделения водорода (kaasautor Vello Past). // Успехи химии (1975) 44
  • Строение двойного электрического слоя и явление адсорбции на висмутовом электроде (kaasautor B. Damaskin). // Итоги науки и техники. Электрохимия 12 (1977)
  • Üldine ja anorgaaniline keemia (kaasautorid Hergi Karik, Vello Past). Tallinn 1981
  • Polycrystalline effects on the double layer structure and adsorption phenomena. // Acta Polytehnica Scandinavica. Ser. Chem. Tehn. Metallurgy 17 (1987)
  • Klassikalise füüsikalise keemia areng ja Tartu Ülikool. // TÜ ajaloo küsimusi XXIII (1989)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti entsüklopeedia 14. Lk 355
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu 1987, 21–22
  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri). Leht 124
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn 1982: I, 6; II, 24, 25, 407; III, 229, 290, 291, 293, 403
  • Edasi (1983), 11. XII
  • Edasi (1989) 4. III
  • TÜ Toimetised 905 (1990)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.